Sai siis sõpradega viimaseks augustinädalavahetuseks Saaremaale mindud. Kuna Mändjalas toimus surfilaager, siis selle jätsime, vahele, otsustasime, et teeme ise väikse laagri ja seda hoopis sellises looduskaunis kohas nagu seda on Harilaid. Laupäeva hommikul tõusime üles, aitasime peremehel võrgud kaladest tühjaks teha. Sõime kõhud täis ja siis kimasime ATV järel kärus randa. Puhus ja kuidas veel puhus. Lohe täis ja vette. Mõõõõõõõnuuuuus. Sisuliselt mina ja A sõitsimegi. J käis purjelauaga ka seiklemas natuke. M ja E harjutasid ka natuke, aga tuul oli ikka päris tugev. 12ne käis mingi hetk suisa üle. Puhkasime ja kütsime veel seal sõita. Lõpuks otsustasime, et kõhud tühjad ja sõitsime tagasi laagripaika. Saime uhhaad ja suitsulesta, otse ahjust. Pühapäeval oli ilm pilves ja entusiasm kadunud, kuigi puhus väga hästi jällegi. Kuna tõusime hilja ja aitasime natuke peremehel seal üht koma teist teha, siis ei jõudnud surfata enam Lihtsalt suuper nädalavahetus, sobiv suvelõpetuseks. Nüüd võibolla paarkorda veel sügistuuli püüdma ja siis aitab küll selleks aastaks.

Et siis Salmistule. Võtsin igaks juhuks väikse lohe ka kaasa, sest prognoos oli päris kõva. Rannas suur täis ja peale, algul kannatas sõita, aga vahepeal käis ikka täiega üle. M läks ka vette 9ga ja üritas harjutada veestarti ja lauapeale saamist, aga peale paari korda suudeti M'i lohele teise lohega sisse sõita, liinid ristis ja M'l tuju läinud. Ma siis mingi aeg tulin ka maha, keegi mõõtis tuulekiirust, uurisin, et palju on 11-13ms. Ilmselgelt liiga palju 12ruudusele. Noh, lasin selle tühjaks, pakkisin kokku ja võtsin oma 7se välja. Kuna enda laual läks sang katki taaskord, siis võtsin M'i laua. Sõitsin natuke, alguses vajas harjumist, pole ammmu enam väiksega kimanud. Vajusin natuke ära, hakkas tunnetus tekkima, kui suutsin ühe teise surfariga lohed risti ajada. Mõtlesin, et p....e küll, ise loll. Mina olin süüdi ja vabandasin. Kuna lasin kõik lahti, siis korjasin lohe kokku. Selleks päevaks kõik. Pärast nägin kannatajapoolt veel parklas, ütlesin veel, et minu viga, et mina olin süüdi, et jäin mõtlema ja tegutsesin valesti. Õnneks oli normaalne kutt ja ütles, et juhtub. Tõesti, andke andeks, kui vahel juhtub. Üldiselt üritan eemale hoida ja järgida reegleid, aga vahel on momente, mil juhe kokku jookseb.

Heh, see nädalavahetus siis lubas kirdekat, sai siis laupäeval J'ga Katale mindud ja no ma ei tea, punnitasin ja möllasin ja krt, vaikse tuulega ikka ei oska kõrgust hoida, mingi hetk tundus, et tuleb välja, aga tagasi tulles vajusin jälle ära. Noh rabistamist mingi 2h. J'l oli mingi tuumakas, ta peale ei jõudnudki.

Aga pühapäev oli superluks. Salmistule, kobisime neljakesi J'i autosse, kuna M läks varem kohale, siis helistasime ja uurisime, et mis keis on. Vastus, et üks lohe peal, meile sellest piisas. Statoilist läbi, väike võipu ja vesi kaasa ja Salmistu suunal sõitma. Kohale jõudes tõdesime, et puhub ja puhub kenasti. Lohe täis, aitasin M'i vette ja siis ise ka peale. Kohe sikutasin ennast ülespoole, algajatest ülespoole merele, et ei segaks neid ja nemad mind Mõnus oli kruisida, lainepopid hakkavad selgeks saama, lisaks lohejuhtimine ja kehaasend ja muidu laua juhtimine hakkavad juba loomulikuna tunduma. Nüüd peaks ennast lohega ka õhku saama, siis saaks oma arengus tubli sammu edasi teha. Et siis, kuidas lohega lendu tõusta? Keegi on rannal äkki nõus juhendama või mõned näpunäited? Ma tiba kardan seda asja, aga kui esimesest hirmust üle saab ja esimesed katsed enamvähem ok'lt välja tulevad, siis on midagi jällegi saavutatud. Aeglaselt läheb see värk, aga mis seal ikka, tasa ja targu tähtede poole

Tundidesse siis Kata ja Salmistu tunnid kokku.

Sai siis reedel päeval isal abiks oldud ja vaadatud, et ohohooo, jälle puhub, aga ma olen mujal. Noh õhtul linna ja siis natuke mõtlemist, ilma uurimist ja suund Kata kaile. Pole ju seal varem käinud, lõpuks siis leidsin üles, et kus ja mis ja kuidas. Kohale jõudsin, siis mõtlesin umbes 4 korda, kas lähen või mitte. Otsustasin ikka minna. Mõnus oli tegelt, kuigi kohati väga kartulipõllu tunne tuli peale. Tuul oli ka piiripealne. Mingi hetk kukkus lohe vette ja omajagu pusimist selle lahja tuulega, aga õnneks sain välja veest ja siis veel paar triipu ja siis maha, kohe peale mind tuli enamus maha, tuul ikka kukkus päris ära. Võib öelda, et kordaläinud üritus, sest ka pooletunnine surf on surf

Oi plää, täna sai siis vana Pärnu rannas käidud. Esimest korda üldse Pärnus surfamas. Väga lahe oli, oli flätti, oli lainet. Hommikul oli valus pohm, aga see sai kõik kenasti ja mõnusalt välja sõidetud. Vaatasin, et race'il oli väga palju lohesid. Teinekordki.

Kohale jõudsin kuskil pool kolm, kolmest sõitma. Vahelduva eduga sõitsin poole 7ni. MM harjutas waterlaunchi ja sai miskit aimu sellest, tundub, et meeldib Varsti triibutab, mis kole

Ees oli vesi väga soe, aga merele läksid, siis seal oli ikka jahedam. Võiks öelda, et üks väga väga kaif surfipäev. Algul üritasin valele poole rannast eemale saada, aga kui juba sain algajatest taha poole, siis oli ikka väga mõnus sõita. Hiljem tuul vist veidi vaibus ja siis oli nats keerulisem see kõrguse teema minu jaoks. Kedagi õnneks väga ei seganud ja kui segasin, siis andke andeks. Üritan ikka olla viks ja viisakas. Mingi kehahoiak hakkab tekkima ja laua- ja tuuletunnetus. Ühesõnaga, minusugusel võtab see harjutamine ja sõidu õppimine aega. Äkki sügisel saab esimesed hopid-popid ka kirja...

Neljapäeva hommikul siis sai suund Pärnu poole võetud ja ennustus lubas suht tugevat tuult, võtsin igaks juhuks ka väikse lohe kaasa. Pärnus poest läbi, jaanipäevaks ostlemine võttis tsipa aega, sest kõik inimesed olid korraga poes. Ja lõpuks siis Kabli poole teele.

Ja kui randa jõudsime, siis tõmbus nägu naerule, sest puhus nii, et liiv lendas. Lohe täis ja vette, laine oli mõnus, tuul oli mega. Mina olin siis ainuke nõrgim lüli kogu ahelas. Aga pole hullu, õpin, harjutan jne... Ja siis mingi hetk kerge uljus ja mingi muu jama, kaotasin laua kaugele, õnneks A lohistas selle mulle tagasi. Ja kuna olin allatuult ära kandunud selle ajaga, siis tõmbasin hambad ristis tagasi ja tuli välja küll ülestuult sõit. Krt, peale seda setti olin mingi ulmeväsinud. Eks vees mässamine teeb seda.

Kuidas seda kehaasendit õigeks saada? Kurja, see on veidi selline teema, mida ma nüüd olen suutnud laua peal mõelda ja tegeleda sellega.

Kõht oli tühi, väss oli peal. Sõime kõhud täis, aga rohkem ei viitsinud küll, sest selline mõnus rammestus tuli peale. Õhtul kolasime ringi ja pidasime jaani ja tuul puhus suht öö läbi. Hommikuks oli kahjuks vaibunud ja me ei jõudnud selleks ajaks randa, kui veel kannatas sõita. Üldiselt võib rahule jääda. Mõnus jaanilaupäev oli.

Üle pika aja sai jälle vette. Laulakal algus oli hea, sai paar head triipu täitsa mõnusa tuulega, aga siis kadus jälle, siis tuli jälle, siis mul tuli taaskord kuradi strap lahti. Kruvisin lõpuks kõvasti kõik kinni ja korralikult. Loodan, et edaspidi sellega jamasid ei tule. Ühesõnaga, selline vahelduvtuuleke.