Neljapäeva hommikul siis sai suund Pärnu poole võetud ja ennustus lubas suht tugevat tuult, võtsin igaks juhuks ka väikse lohe kaasa. Pärnus poest läbi, jaanipäevaks ostlemine võttis tsipa aega, sest kõik inimesed olid korraga poes. Ja lõpuks siis Kabli poole teele.

Ja kui randa jõudsime, siis tõmbus nägu naerule, sest puhus nii, et liiv lendas. Lohe täis ja vette, laine oli mõnus, tuul oli mega. Mina olin siis ainuke nõrgim lüli kogu ahelas. Aga pole hullu, õpin, harjutan jne... Ja siis mingi hetk kerge uljus ja mingi muu jama, kaotasin laua kaugele, õnneks A lohistas selle mulle tagasi. Ja kuna olin allatuult ära kandunud selle ajaga, siis tõmbasin hambad ristis tagasi ja tuli välja küll ülestuult sõit. Krt, peale seda setti olin mingi ulmeväsinud. Eks vees mässamine teeb seda.

Kuidas seda kehaasendit õigeks saada? Kurja, see on veidi selline teema, mida ma nüüd olen suutnud laua peal mõelda ja tegeleda sellega.

Kõht oli tühi, väss oli peal. Sõime kõhud täis, aga rohkem ei viitsinud küll, sest selline mõnus rammestus tuli peale. Õhtul kolasime ringi ja pidasime jaani ja tuul puhus suht öö läbi. Hommikuks oli kahjuks vaibunud ja me ei jõudnud selleks ajaks randa, kui veel kannatas sõita. Üldiselt võib rahule jääda. Mõnus jaanilaupäev oli.