pisut rohkem kui kaks kuud pausi ei olnud oma jälge sõiduoskustele jätnud. kodune Pirita tervitas puhangulise lääne-loode tuulega, mis paras kaheksasele ning paarkümmend kraadi jahedama veega kui viimasel aastal. sellest tulenevalt polnud ka isu midagi muud peale triibu teha ning sellest piisas, et ülejäänud nädal veeta capsicam'i mullis ja hommikut alustada sooja vanniga, et mingigi liikumine saavutada mine veel välismaale.....  

no ja nii ongi, et käes on aeg shortsid nurka visata ja kumm peale tõmmata Mui Ne's tuul otsas ja kahe kuu pärast kodus tagasi. viimastel päevadel sai veel backrolle harjutatud ja lõpuks lihtsalt triibutatud. päris mõnus oli viimasel päeval bodydragivabalt surfata ehk et peale hüpete ja triibu midagi ei teinud.

igatahes loodan siia naasta

cheers!

4päeva Mui Ne's 2 päeva sital 2 päeva vees

Koht jube luks! 4 päeva paugutas nii, et peale lõunat polnud kaheksasega enam midagi teha. No ja siis muidugi jälle mingi kahepäevane kõhujant ka aga esimene backroll sai maandutud ja nüüd plekib jälle jubedalt kipitab tagasi merele

eesmärgid olid kõvad, sõita 40 tundi ja lukustada esimesed trikid. välja tuli aga nii, et sõita sai 20 tundi ning lukku sai hüpped mõlemal halsil. põhjuseks see, et vähemalt kolm-neli sõidupäeva läks selle nahka, et eelmisel õhtul olid ise liiga lukus. rumm ju kõigest 15 krooni pudel, jeerum. paar päeva sai ka haigustega võideldud aga see selleks. viimasel kahel päeval proovisin ka backrolli ja üks sai peaaegu ka ära maandutud, nii et Vietnamis on, kust edasi minna. rumm on siin õnneks pisut kallim

tore oli taas yle pika aja lohega vette saada. vahepeal sai tegeletud surfi ja raftinguga, mis polnud ka just liiga kehvad alternatiivid. seekordseks spotiks osutus Uus-Meremaa l6unasaare tipus asuv sadamalinn Nelson. hoolimata pisikesest p6letikust k6rvas, kinnitas arst, et v2ike surf ei tee paha. seega kasutasin laup2eva p2rastl6unase briisi lihtsalt triibutamiseks. kuna vesi oli suhteliselt flat, siis toimus merel spontaanne v6iduajamine kaassurfaritega. loheks oli 12m2 switchblade cheers!

oleme nyyd otsapidi j6udnud hipide ja surfarite paradiisi, kus jagub ruumi ka lohetajatele. yheksa tuhande elanikuga linnake asub Vaikse ookeani 22res ning hetkel on linnas kolm korda rohkem inimesi peab tunnistama, et ega see vahepealne liiderdamine pole mind tugevaks teinud. t2na sai briisi j6ul poolteist tundi chopis hullatud, jalad olid nagu viinerid. boonuseks oli ka kaldaalune shorebrake, kuhu sai nii m6nigi kord takerdutud. tjah, kui t2nane rahvuspyha Australia Day liiga pikale ei veni, siis homme j2lle.

Fucking hell! no küll ikka ikaldab siinpool Austraaliat selle tuulega. kunagi kohalikust loheajakirjast lugesin, et idakada kuti plaanivad läände kolida, kuna seal tuult kõvasti rohkem - pöidlad üles selle plaani peale.

sai siis peaaegu Melbourne'i kesklinnas tunnine triip tehtud, kuna nagu ikka tuult eriti kauemaks ei jätkunud. hoolimata sellest, et tuul oli puhanguline ja rand ülerahvastatud oli siiski äge, ning õnnestus ka esimene nosegrab ära maanduda.

Seekord viis roadtrip ülikaunisse ookeaniäärsesse Lõuna-Austraalia väikelinna Robe, kus mullu oktoobris peeti maha ka Austraalia meistrikad. Tingimused olid ideaalsed välja arvatud tuul Ehk et pärastlõunase briisiga sai pisut üle poole tunni kangutada ja siis oligi kõik. Kohalike sõnul on see hooaeg kuidagi eriti tuulevaikne ja imelik. Igatahes kahel järgneval päeval ei puhunud midagi.

Kuna laht ei ole riifiga kaitsud, siis jõuab kaldasse korralik ookeani laine ning tingimused "tavapärasel" hooajal peaks olema lainesõiduks ideaalsed.