Kas nädalavahetus saab veel paremini alata?
Kuue paiku startisin skeptiliselt Lausasmaa poole.
Poole seitsmest vees ja 2 h nonstop Z12-ga.

Väga närvesööv päev. Juba hommikul 10 ajal käisin rannas vaatamas, mis toimub.
Mis seal ikka .... lohistas tuul mehi mööda rannaliiva
Siis sai lõuna ajal Väänas käidud, sest oli kindel plaan Vääna hooaeg avada.
Kui nägin, et 7-sed olid räigelt üle, siis läksin koju magama.
Lõpuks sain kell kolm Kakukal vee peale.
See oli just see 2h, mis oli minu 9-sele täpselt paras.
Kurat .. ei ole tükk aega olnud sellist jama, et peab tuule vaikimist ootama

2 h väga lux tingimused 9-sega.
Pilvede all sikutas päris korralikult.
Peab hakkama vist 6-7 ruudusele mõtlema.
Kui selline väike tuuleke hakkab juba 9-st
sedasi veest välja kangutama, mis siis veel tormiga teha?
Isu ka niipalju ei ole, et kehakaalu kasvatada

Sellise suunaga täeisti pandav.
Töörahva rõõmuks siis poole seitmest kaheksani.
Ja järjest paremaks läks. 12 tõstis korralikult.

Nibin-nabin pool tundi 12-sega.

Ikka väga luks, kui saab tööpäeva rahulikult ära lõpetada
ja peale seda veel 2 h kodurannas täiega kaarutada.
Esimene pikem sõit siis oma uue Z 12-sega. Väga hea!
Äkki õpin veel sõitma ka kunagi
Siin kahjuks lohe/laua brand või
äge disain ei ole kuidagi abiks ....

Kuna eile leidis minu vana 12-ne endale uue omaniku,
siis oli vaja kohe endale midagi uut sebida.
Kuna müüjale sobis Pirita, siis sattusingi sinna.
Olgu öeldud, et ei ole seal lohega kunagi varem sõitnud.
Küll olin purilauaga lahel tol tormisel legendaarsel päeval
kui Anton "üle rannahoone lendas".
No sai uut lohet proovitud ja diil ära tehtud.
Siis hakkas paugutama ... hea, et kaldale jõudsin ja 12-se alla sain.
Kuna mul oli 9-ne valmis rigatud, siis otsustasin kohe tagasi minna.
Üks vend aitas mul lohe üles lasta ja kõik tundus OK ... AGA.
Siis tuli mingi hull pagi ja tõstis mind lihtsalt üles.
Ma ei tea, kaua ma taevas olin – jõudsin imetleda männilatvu ja vaadet TOP-ile.
Kas ma poomist kinni hoidsin või mitte ....kurat ei mäleta.
Seiftit ka ei tahtnud tõmmata, sest kole kõrge oleks olnud kukkuda.
Rippusin konksu otsas ja lihtsalt lendasin ....
Kui ma kohe poomist lahti ei lasknud, siis mingi hetk tegin seda kindlasti.
Kohe kui maa vastu tuli, tõmbasin (tegelikult lükkasin) seda punast jullat
ja lohe kukus alla ... tänud neile, kes appi jooksid.
Kõik lõppes õnnelikult v.a kalipso perse peal oli 10 cm rebend.
Esimene mõte oli, et tänaseks aitab, ..... teine mõte oli,
et äkki jääbki mingi hirm sisse. Seega merele tagasi.
Sõitsin seni, kui turvajulla iseenesest lahti läks.
Selgus, et viimase actioni ajal oli see kumminöör purunenud,
mis turvanuppu iseenesesest lahti pääsemast tagasi hoiab.
See oli selge märk päev ära lõpetada, enne kui midagi hullemat juhtub

Õpetuseks kõigile – kontrolli alati oma turvasüsteemide korrasolekut
ja oska neid ka kriisisituatsioonis kasutada!!!!
Selline olukord tekkis minul viiendal loheaastal esmakordselt ....

Tunnikeseks tuult 12-sele.
Ei tea, kas oleks rohkem tahtnudki.
Keerab ehk lähiajal suuna mujale ...