Naish Helix 12m.

Paistab, et paljud lohesõbrad on Eesti heitlikele ja tuulevaestele oludele alla vandunud ja kaugetes ja keeruliste nimedega kohtades õnne otsimas. Ei saa neile seda kuidagi ette heita, sest tuulega on sellel sügisel tõesti kehvad lood olnud ja kuna nädala sees tööinimesele valget aega ei jätku siis saabki ainult nädalalõpule panustada. Üritan omalt poolt LE võsasurfarite lippu ikka kõrgel hoida ja ragistan kõige kiuste ikka kodustel vetel vee peale saada. Täna läks sellega küll hästi. Täielik jackpot. Tuul puhus ja isegi päike tuli välja. Ühesõnaga kõik klappis ideaalselt ja kuna viimasel ajal olen harva veele saanud, siis olin juba varakult platsis. Algul mõtlesin küll, et külm vesi, üksinda järvel jne. ja ei hakka midagi paugutama, et triibutaks lihtsalt või nii. No ei tulnud sellest asjast midagi välja. Kohe kui veele sain oli tunne hea ja eelmisel korral Kauksis kummitanud ebakindlust ei kuskil. Olud ka muidugi paremad. Selles mõttes on Laisil ja Marttil tuline õigus, et siledal veel on ikka hoopis teine tunne sõita kui kuskil lainepudrus jännata. Maitseasi muidugi. Igatahes mulle sobis ja kuna vesi on tõeliselt madalaks jäänud ja muidu veepinna all peidus olevad madalad seljandikud peaaegu kuival, siis nende ja kalda vahele jääval siledal veel oli täna väga lahe sõita. Sellist flätti Võrtsul liiga tihti ei leia ja täna oli see kõik minu päralt. Isegi vana Helix tundus täna noor ja särtsakas. Veider kuidas pikem sõidupaus lohede omadusi ümber hindama sunnib. Suvel vältisin seda lohet nagu tuld. Ühesõnaga triibutamisega ei piirdunud kuskilt otsast. Sai hüpatud nii, et küll sai ja ühe uljama pikema otsa Trepika poole tegin ka sekka. Piirdusin siiski 1,5 tunniga sest sealt edasi ei jõua sõrmed paksudes kinnastes enam poomist hästi kinni hoida. Õhematega ka ei taha sõita - ei sobi mulle see külmetamine. Suvel soetatud haalaris ja paksude kinnastega on külmas vees äraütlemata mõnus mulistada. Loodaks veel mõned korrad veele saada enne kui kaane peale viskab...

surfis 1.5 tundiVõrtsjärv