Hommikul enne tööd tunnike, õhtul pärast tööd tunnike. Pagine tuul.

Huvitav vaatepilt avanes kui üks lohe üles lasti ning sellega ka liiva sees lebav laud. Laud oli ca poolel teel loheni liini küljes kinni ja siis tasakesti hakkas sedapidi alla libisema

Ikka juhtub.

Piinlik tunnistada, kuid viiendal liini purunemine ja kogu kaadervärki ümber vahetamine tõi esile fakti, et olen liinidega täielikult mööda pannud - nimelt liinid olid küll ilusti sama pikad, kuid alati kui nad olid sama pikad... oli chicken loop poomi vastas.

Nüüd on käik väiksem, liinid lõpuks paigas (Aitäh, Kristjan)! ... ja ... läksin oma lemmikranda. Väike surin oli sees, et kas ikka kõik sai õigesti - liinid paigas, uus suvaline nöörijupp vana punase asemel jne jne. Aga ei. Kõik oli tip-top. Lohe käitus täiesti teistmoodi. Paremini. Kiiremini, võttis rohkem tuult tiibadesse. Tuult vast oli 9 m/s ja sõitsin full depoweris. Niimoodi küttis. Ei tundnud teist äragi.

Paar tundi sõitu ja lahkusin naeratus näol.

Ahjaa, lisaks veel see, et kui tuul väga üle tõmbab siis saab täiesti edukalt vaba kätt lisa-uimena kasutada, et mitte rannapoole kalduda. Vägev!

I'm back.

Kui esmaspäeva hommikul ei saja ja prognoos paika peab, siis olen umbes seitsme ajal rannas.

Hetkeseisuga on mu korteris parajalt tore vaatepilt. Välisukse juures on põrandal poom, mille juurest lähevad liinid rahulikult mööda koridori, ühte tuppa, siis teise tuppa ja siis kööki välja kus on liinide otsad. Harutasin selle jama seal lahti et hakata depower nöörijuppi ning paari-veel-toda-liini-mille-nime-ma-ei-teagi vahetama. Sellise jublaka sain Tom'ilt: tinyurl.com/nd4dgk Õnneks oli see kohe riiulilt võtta. Selle teise, leash'i külge käiva nööri-/liinijupi, ostan mujalt.

Nüüd on juba kolmandat päeva nii . Aga kiiret kahjuks pole selle tähtsa asjaga. Selg nihkus üle pika aja paigast ära mistõttu ongi hea praegu sellega tegeleda. Eks järgmine nädal võtan asjad selga ja torman randa. Tuult ju lubatakse!

Kallis lugeja,

On päevi, kui on raske töölt varastada mõnigi minut, sest nii palju on teha. Ja on päevi, kui Sinu lemmikrannas puhub Sinu lemmiksuunast Sinu lemmiktugevusega tuul... ning vesi ja õhk on nii soe.. soe....

Ja kui sellel päeval sa varastad selle väärtusliku tunnikese ning lähedki sinna idüllilisse asukohta sõitma, kus tuul puhub üle 10 m/s ja ranna esimesed 35m on flätt...

SIIS EI TOHI SELLEL IDEAALSEL PÄEVAL FAKKEN LIIN KATKI MINNA

Tänan lugemast, Kohtumiseni rannas.

Silmad punnis peas, saabusime Roostale kell 9 hommikul ning koheselt olime ka vees. Tingimused olid super - päike paistis, tuult ca 11-12 m/s

Kuus tundi surfi.

Ilmselgelt puhanguti kuni 14-15 m/s on 12m2 lohe jaoks palju. Eriti vinge on see, et lähed randa ning näed kaasvõitlejat 5m2 lohet taltsutamas.. ja ise hakkad oma 2,5x suuremat lohe täis pumpama.

Aga see selleks. Pool tundi ootamist ning tuul vaibus 11-13 m/s peale, ning sai vette mindud. Full depower alguses, pärast juba kui vaibus veelgi sai täiega lajatada.

Paar asja: 1) VESI OLI KÜLM. Kui paar korda laud ebaõnnestunud maandumise tulemusena ära kadus polnud suurt midagi, kuid Keldri lohepundart lahti harutades läks asi käest ära. Enam midagi jalaotsast ei tundnud ning lisaks tõmbas veel suure karjatusega säärelihas krampi. Ega's midagi. Kui oled laua peal, siis on soe.

2) Peaks harjutama laua toomist. Teise lohetaja laua. Täiesti harjumatult keeruline oli saada liikuma ühe käega veest, hoides teises käes lauda.

3) Kivid. Teebki asja huvitavaks...

Kokkuvõttes paar tundi head sõitu, testitud sai ka uus kalipso, ning päevaga igati rahul.

Tuuleguru tuult ei lubanud, aga ega see ju mind tagasi ei hoia. Kohapeal sai selgeks kaks asja: 1) kalipsol on strateegilises kohas võimas õhutusava 2) tuult ei ole.

1 - lahendus - püksid Martinilt peale 2 - lahendus - lohe valmis, ja tuul tuleb. tuligi.

Okei, ütleme siis nii, et tuulevana tõstis ja tõstis. Ja innukalt, niiet depower oli kohati 3/4 peal juba. Edasi tagasi, väiksed pop'id, hüpped, litrid (mulle ikka meeldib see kuidas surfimehed/naised ei ütle "kukkumised" vaid litrid. kõlab ju paremini, eks? )

ja siis... kui hakkasin blind'i harjutama, läks kõik hästi... kuni lohe tegi laks vette lennu ning juhtus

**Vetika Äksident**

Ja kurat ma ütlen, see ei ole midagi head. Et mis see on? See on see, kui su kuradi liinid käivad rannaligidalt veest läbi, tõmbavad ennast mõnuga vetikat täis. Sellele järgnevalt jääb ilusti lohe vee peale kaardus (kaar üles) seisma. Ja sina ei saa MITTE midagi teha. Sest ta on raske. Ei liigu. Ja ainuke võimalus on minna randa talle sunnikule järgi. Ja selle käigus tirida kogu pagana Kakumäe vetikakogu liinidesse.

Rannas on sul siis iga liini küljes ca 5-6 kg puhast rohelist rõõmu.

Mul läks 2,5h selle sita lahti harutamiseks ning ära puhastamiseks. Õnneks tuli Martin appi ja lõpu harutamine läks kiiremini. Aga see on masendav.

Just eelmisel päeval nägin kaasvõitlejat tulemas roheline rannapallisuurune hunnik käes. Liinid. Puntras. Vetikate sees.

Ja siis ma olen nüüd seda kogenud.

Minu kolm tundi sõitu oleks võinud olla 5. Mis teha. Järgmine kord olen targem. Ei lähe sinna paremale.

P.S. Vetikas vohab. Põhi on juba väga libe.

Topi katus näitas stabiilselt 9-10 m/s, mis ajab ikka sügelema küll. Eriti arvestades, et viimased paar nädalat sõita pole saanud.

Kohale jõudes oli tuul ilusti õigest suunast, kuid ega seal üle 7 m/s kergelt ei puhunud. Seegi kukkus ära peatselt kahjuks. Lohe tuli mühinal lõpuks vette ning takerdus vetikatesse, mistõttu relaunch oli lisaraskuste tõttu väga keeruline. Pika jeblamise peale sain ta üles, siis randa. Tsips vahtisin tuult, siis koju.

Vesi oli väga soe.