Lõpuks ometi! Viimasest korrast on peaaegu 1,5 kuud ja nälg oli juba väljakannatamatu. Esmaspäeval kui juba prognoos külma, lund ja tuult lubas tõusis vererõhk veidi kõrgemale.

Algus oli ikka vääääga harjumatu, ei saanud üldse aru miks ma näoli kukkusin koguaeg ja peale nappi tunnikest olid jalad nii läbi et pisar tuli silma. Esimese asjana kodus kruttisin varbad rohkem väljapoole, ei teagi kuidas eelmine talv nii hullult lihast pingesse ei kiskunud.

Muidu oli fun, jäiste lõikude vahel natuke pehmemat ja õhku sai ennast ka natuke. Talv algas.