Kolmas päev jutti sel Kariibi mere saarel triibutatud. Lõunas, praktiliselt lennujaama kõrval, Atlandi poolses küljes, on mõnus lahesopp, millel 80% tõenäosusega puhub tuul idast või kirdest otse lahte sisse. Taamal paar kaunist saart ja randa tagasi sõites näeb lennukeid käegakatsutavas kauguses tõustams-maandumas.

Kogemus on olnud selline, et tuules pettuma ei pea. Kaks esimest päeva sobisid 12m-le, täna oli 9m-se ilm ja jätkub pigem tõusvas kui langevas joones kogu nädala. Koht ise, the Reef, on selline laisk lohesurfikodu paljudele turistidele, kus koolitust teevad eurooplased, lohesid heiskavad, pesevad ja pakivad mustad poisid. Üsna unised vennad. See-eest on seltskond värvikas, aga kitsas ei hakka. No näiteks üks vanaema moodi tädi oma Vegasega teeb 90% sõitjatele silmad ette. Tädi lihtsalt käibki selle järgi pool aastat ringi, kus puhub. The Reefis saab ka hädapärast burgeri-lõunat ja jooki-internetti.

Atlandi laine murdub rannas vägevalt, aga ei midagi ülejõu käivat. Laine on choppis, kuigi - jällegi - selline Eesti keskmine.

Järgmine raport järgmistest kohtadest järgmisel nädalal.