Nüüd siis on pidu peetud ja EMV kuldmedalid riiulis oma koha leidnud.

Olen väga õnnelik ja valmis uuele hooajale vastu minema. Tundub, et tehtud töö on ka ära tasunud, sest Surfshop.ee tegi ettepaneku esindada GUL kaubamärki ja sain omale täisvarustuse kvaliteetset ja vajalikku surfikama. Vette pole veel nendega jõudnud, kuid selga proovides olid kõik pehmed ja mugavad - külma vett enam kartma ei pea

Järgmise hooaja ettevalmistuslaagrit Tenerifel otsustas toetada Eesti Kultuurkapital. Loodan, et suudan järgmine hooaeg samuti hästi esineda. Ees on ootamas palju tööd ja uued kogemused. Igaljuhul ootan treeninglaagrit väga

Jään ootama veel KTE viimase etapi möödumist, et teada saada, millise kohaga siis EM'i lõpetan. Natuke kahju on, et ei saa seal osaleda, et oma kohta hoida või parandada. Igaljuhul oli mega kogemus osaleda eelmistel etappidel - sain palju kogemusi ja teadmisi, mida jagada ka Eesti lohesurfi hüvanguks läbi Eesti Lohesurfiliidu töö.

Tänama pean veel Laulasmaa Surfiklubi, kes samuti on olnud väga toeks ja tundub, et koostöö jätkub järgmiselgi aastal.

Tänud veelkord kõigile

Elu on nii kiire, et pole olnud üldse aega kirjutada oma viimase aja tegemistest

Vahepeal on siis olnud 3 võistlust:

KTE Holland

36 kraadi sooja ja tuuletu ilm. Kahjuks jäid vabastiili võistlussõidud ära ja kõik võistlejad said eelmiste etappide keskmised punktid. Seega hoian praegu üldarvestuses 3 kohat. Järgmine etapp on Prantsusmaal septembri lõpus.

Saaresurf 2012

Saaremaa võistlus toimus päris keerulistes tingimustes - pean seda Eesti Syltiks Enne võistlusheati tegin peaaegu kõik oma trikid ära, kuid enne starti kukkus tuul nii, et minu 10,5m2 ei lasknud peaaegu midagi teha. Hiljem vaatasin, et alla 12m2 lohega keegi peal ei olnud.... suurimad linnud olid 17m2-sed. Kuigi tsikilaager jäi ära, oli kahju, et tüdrukuid eriti kohale ei tulnud.

Tallinna MV

Viimane etapp Eestis. 1. sept algas kooliaktusega Tartus. Peale pisikest koolialguspidu kohe bussiga Tallinnasse. Väike intervjuu kuni kella 23.30-ni ja siis magama. Hommikul algasid sõidud. Esialgu oli kohtunike poolt info, et tehakse vaid single elimination. Sõitsin elus teist korda Pirital. Tingimused sarnased nagu eelmise aasta viimasel võistlusel- tugev tuul, pigem pagiline ja väike laine. Enne heati tõusis tuul ja jäin mitu korda hätta lihtsalt un-hookimisega, sest 10,5 käis üle. Õnneks suutsin siiski võita.

Kiirelt vahetasin riided ja tegin kerge make-up'i, sest kokku oli lepitud pildistamine. Kui olin jõudnud näo pähe teha, tuli Kristiin ja ütles, et ta rääkis kohtunikega ja palus ka double eliminationi teha. Väikese üllatuse üle elanud, tegime pildistamise ära ja siis meigieemaldajaga nägu jälle surfari omaks

Teiseks heatiks võtsin 7m2 lohe ja mõnede trikkide puhul jäi powerit väheks, sest kalda all oli vähem tuult. Kaugemal oli tuult palju ja lohe lennutas ilusti. Võitsin sellegi heati.

Ma olen võistelnud nii, et saaksin võita. Võistlusel ei ole aega otsida trikiks "õiget" kohta ega oodata "õiget" popi hetke. Samuti pole võistlustel tavaliselt nö häid tingimusi - trikke tehakse pigem sügavas ja kartulipudruses vees. Ma ei ole kunagi harjutanud oma trikke heades tingimustes ja seega ma ei ole veel jõudnud airpassideni, kuid neid, mis mul on, suudan maanduda ka suht ebameeldivates tingimustes. Uue hindamissüsteemiga loeb palju ka taktika. Enda suhtes lähtun mõttest, et kui ma ei suuda teha oma trikki rasketes tingimustes ja võistlustel, siis mul ei ole seda trikki. Kui eesmärgiks on võisteldakse, siis pole oluline kui häid trikke suudetakse maanduda oma kodurannas või peegelsiledas vees vaid see, mida suudetakse teha oma vastase vastu just selles ajahetkes ja võrdsetes tingimustes.

Loodan, et lohevõistlustega liitub järgmisel aastal uusi tüdrukud. Selle aasta kogemustest julgustan kõiki ennast proovile panema ja mitte mõtlema, et ma pole veel valmis - see mida suudetakse teha võistlustel, ei ole pöördvõrdeline sellega, mida tehakse videodes - seda nii Eestis kui ka välisvõistlustel. Rajasõidus on Eestis kindlasti väga palju tüdrukuid, kes kõik võiksid olla võistlustel väga head. Läks natuke poliitiliseks üleskutseks Kuid tõesti. Olen sel aastal paljude tüdrukute käes küsinud, et miks te ei tule võistlema? Peamiselt üteldakse, et ma veel ei tule aga plaanis on. Võistlustele tasub tulla kohe, kui juba natuke arengut on olnud. Võistluskogemused on 100% kasulikud. Tasub mõelda, et kui alustate võistlemisega alles siis, kui olete valimis võitma, õpite alles võistlema ja toime tulema heati ajast tueneva pinge ning strateegia valikuga.

Loodan, et te ei pane pahaks minu väikest üleskutset.... saan aru, et nii mõnedki tüdrukud loevad minugi blogi ja kui suudan Teid natukenegi võistlustest mõtlema panna, siis kasutan seda võimalus Tulge võistlema, sest juba osalemine on võit! Kui keegi soovib, siis olen alati valmis aitama nii nõu kui jõuga!

Eesti võistlushooaega kokku võttes täitsin oma selle aasta eesmärgid ja võitsin Eesti meistri tiitlid vabastiilis ja rajasõidus Jäänud on veel Euroopa arvestuses kaks etappi, kus plaanin anda endast parima.

Nüüd püüan harjuda kooliõpilase rutiinis 6.45 hommikul ärkama ja kolin peale võistluseid jääle tenni tegema. Loodan, et detsember-jaanuar saan väikese treeninglaagri kuskil soojemas ette võtta. Veel on tegemist ELL'is selle aasta kokkuvõtetega ja järgmise aasta planeerimisega.

Tuult ja päikest!

K

Teist korda Syltis - nagu polekski ära käinud - ilm ja sõitjad suht samad Ühesõnaga suured lained, tõusu-mõõna rõõmud, tugev tuul ja hoovus. Kui eelmine aasta ei olnud veel uut hindamissüsteemi, siis strateegia oli lihtne - kõigepealt safe trikid ära ja edasi raskemate trikkideni. Sel aastal oleks ehk sama plaaninud, kui poleks näinud oma vastaseid

Single elimination

1. heat vastu Paula Novotnale - junioride Euroopa meister 2012. Otsustasin alustada tagant lainete vahelt, sest arvasin, et ees pole piisavalt ruumi ja see flät ei kanna. Tegin ära frondi, UH kiteloopi, crabi ja s-bendi. Kahjuks oli ees olev flät täiesti sõidetav ja Paula tegi hea heati, kus maandus ka r2b ja 2sb.

Double elimination

2 heat Holly Kennedy - IKA maailmarankingu hetke 6 koht. Doubelid algasid siis kui oli high-tide e. kaldas oli ülepea vajuv vahune vesi koos suht korralike lainetega. Tuul oli kukkunud, kuid käis siiski üles-alla. Proovisin 10,5 lohet, kuid see käis üle. Seega võtsin ikka 7m2 lohe, sest teadsin, et võitmiseks pean tegema uh kiteloope ja seda 10,5-sega teha pole hea mõte. Vooru alguses sõitsin natuke taha poole ja tegin kohe s-bendi. Siis aga vajusin ette ja seal enam minu 7-ne lohe ei töötanud - lained ja hoovus tegid oma töö, proovisin ellu jääda. Kennedy võitles ka ja otsis oma kohta kus saaks midagi ära teha. Mingi hetk õnnestus mul teha üks raley ja kohe proovisin fronti, sest aeg hakkas otsa saama, kuid maandusin lainesse. Lohe oli nii tühi, et tuli hookist lahti ja kukkus vette- sealt ma teda enam kätte ei saanud. Õnneks võitsin heati.

3. heat Michalina Laskowska - IKA maailmarankingu hetke 8 koht. KTE 2011 Sylt II, KTE 2012 Austria II. Jälle olin kahevahel, et kas võtta 7 või 10,5. Otsustasin, et võtan ikkagi 7 ja teen trikke kaugemal, kus pole seda vajuvat vett nii palju. Kahjuks oli tuul veelgi kukkunud ja ka kaugemal oli mu lohe väga tühi. Kuidagi õnnestus mul teha UH kiteloop, S-bend ja raley aga sellest jäi väheks. Kaotasin.

Kokkuvõttes olen suht õnnetu, et ei julgenud võtta 10,5 lohet. Tundsin väga puudust 8 või 9 m2 lohest. Samuti ei jäänud ma rahule oma valitud strateegiatega e. valisin valed kohad trikkide sooritamiseks.

Loodan, et see kogemus aitab mul tulevikus paremini oma heate ette valmistada. Natuke ei vedanud mul ka vastastega - polnud võimalustki, et oleksin neid saanud võita nö safe trikkidega, mida oleksin saanud hästi sooritada 10,5 lohega.

Kuigi see võistlus pani mind tõsiselt mõtlema, olen rahul, et tulin 9-ndaks ja suutsin nendes tingimustes maandutud oma s-bendid ja kiteloopid.

Siiani olen tundnud, et 2 lohega saab enam vähem võisteldud, siis täna tunnen, et selleks, et ennast rahvusvahelistel võistlustel realiseerida peaks olema ikka vähemalt 3 lohet ja 2 poomi, mitte nagu minul 2 lohet ja 1 poom.

Praegu ootame tuult, et ka race ja slaalom saaksid oma sõitudega alustada. Mulle tundub, et racerid peaksid aasta lõpus saama kartuli orderid tuule ootamise eest, sest vaatamata sellel, et tuult peaaegu ei ole alustatakse aegajalt stardiprotseduuridega, kus nad panevad varustuse üles ja kalipsod selga.... tõstavad lohed üles ja siis avaneb pilt, kus maailma prod on nagu õpilased kaldal ja lennutavad lohesid e. püüavad neid kuidagi õhus hoida, kuid sõite ei tehta

Järgmine peatus ST Peter Ording.

Proovin veel siin niipalju trenni teha kui saan ja loodan, et PKRA-l suudan maanduda rohkem enda trikke kui siin.

Pole vahepeal mahti saanud midagi kirjutada. Alati kui mõtlen, et peaks midagi kirja panema, siis ei tea kust alustada, sest tegemist on olnud päris palju.

Põhiline aur on praegu läinud ELL asjadega tegelemisele. Õnneks on meeskond, kellel olen südamest tänulik, pidevalt suurenenud ja vaikselt hakkab kergemaks minema. Mis siis tehtud on?

ASL on edukalt lõpule viidud ja täna on ELL'is üle saja liikme. Liitunud on juba ka kaks juriidilist liiget. 2012 võistlusjuhendid on valmis ja tõlgitud said ka IKA reeglid. EMV korraldajad on leitud ja välja on töötatud koostöölepingud, mis peaksid tagama võistluste hea korralduse Liitusime IKA-ga ja oleme nüüd Eestit esindavad täisliikmed. Läbi on viidud kaks kohtunike koolitust ja EMV etapid on kaetud uute koolitatud kohtunikega - loodame, et nad saavad sel aastal head kogemused ja nende motivatsioon ning tahe areneda jätkub kogu aasta ja edasi Käima on lükatud race ühistreeningud. Alustatud on läbirääkimisi treenerikutse teemadel BKSA, EJL ja varsti EOK-ga. Ettevalmistamisel on seminar Race reeglite ja protestide teemal. Seminar toimub 22. juulil Lindakivi kultuurikeskuses. Kirjutatud on projekte ja Kultuurkapitali toetusel saame toetada meie sportlaste osalemist KTE etappidel Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis. Pidevalt uuendame ELL kodulehte ja oleme kajastust saanud võistlustulemuste kohta nii delfis kui err uudistes. ELL kodulehe külastatavus on tõusnud kolm korda...

Ees ootab veel palju asju ja võiksin nendest rääkima jäädagi, sest harvad on päevad kus alla 5 tunni eelmainituga tegelen

Kõige eelneva taustal on nii, et Eestis olen vette saanud vaid kahel nädalavahetusel ja EMV I etapil, Pärnus. Küll aga sain oma Eesti surfikohtade nimistusse uue kohana Laulasmaa kirja - koht oli ilus ja maandusin seal oma esimesed eestimaised R2B'id. Elu keerdkäikude tulemusena oodati meid Rannoga liituma Laulasmaa Surfiklubiga ja seni on kokkupuuted uute tiimikaaslastega väga toredad ja innustavad - kõik on mõnusalt spordile pühendunud ja üksteist toetavad.

Pärnu Kite Fest võistlusega sai avatud siis Eesti võistlushooaeg. Võistlus oli väga tore ja eriti meeldis mulle see, et võistlus kestis 2 päeva - see meenutas juba natuke välisvõistluste 7.30 kiprite koosoleku ja 8.00 esimese võimaliku stardi meeleolu - kuigi jah, meie kiprite koosolek oli 9.00. Võistlust, kus võistleja peab olema spordi lainel varahommikust õhtuni, õigel ajal magama minema ja järgmisel päeval uuesti valmis olema pingutama, toob mängu rohkem aspekte kui start ja finiš - seega oli hea kogemus.

Kuigi ma ise nais-surfaritega väga palju kokku ei puutu, tean, et neid on Eestis väga palju - TULGE VÕISTLEMA - koos oleks lahedam! Kahjuks oli naisi kohale tulnud vaid 4. Ex näis, võibolla on freestyle's osavõtt suurem. Kuna teistel tüdrukutel veel race lauda ei ole, siis võtsin isegi osa TT lauaga. Tingimused olid nipsakad ja esimesel päeval oli tuulemiinimumiga võistlus. Sõitsin 13-se lohega ja oma pisikese lauaga, millel unustasin ka suuremad uimed alla panna - seega pidi krüssamisega päris palju vaeva nägema. Vahepeal oli küll selline tunne, et sõidan ühe koha peal ja poi kättesaamine tundus võimatu, aga niipalju olen juba õppinud, et alla ka ei tohi anda ja sõitsin raja mõlemal korral lõpuni. Teisel päeval oli sõit tuulemaksimumiga. Jorma ütles veel, et tuulemõõtjal oli nagu piiraja peal, et üle 24 knoti ei läinud aga alla ka väga ei kukkunud. Kuna alguses tundus, et tuul oli küll tugev, kuid mitte väga.... panin 10.5 lohe üles. Siis aga hakkas tõstma. Kalipsot ma selga panna ei tahtnud, sest see oli ikka veel väga märg... venitasin kuni äkki teatati stardi aeg 25 minuti pärast. Ok, seega ei jõudnud uut lohet üles panna ja sõitsin kõik sõidud oma suure lohega. Sel päeval mul krüss eriti välja ei tulnud, sest iga pagi tõmbas mind natuke alla, poweriga ka mängida ei andnud, sest see oli täitsa maas. Stardis olin kuidagi lohakas ja ei pressinud ennast väga ette... ei tahtnud meestele ette jääda. Ühe stardi otsustasin isegi päris alt alustada, kuid seeläbi jäin ikka korraliku supi sisse ja teiste lõhutud tuul ei lubanud mul kuidagi positsiooni parandada - ühesõnaga tuleb veel õppida lohet valima, startima ja üle käiva lohega krüssama Tore oli, et Jana ikka starti tuli. Päris lahe oli koos kimada... eriti lahe oli meie fotofiniš, kus viimase hetkeni oli takistusi, mida tuli ületada. Jana on väga tubli ja usun, et meil saab veel toredaid finišeerimisi olema

Kokkuvõttes tulin siis esimeseks ja jään lootma, et Aloha võistluselt puudumisega suudan selle tulemuse pealt järgmiste võistlustega EMV arvestuses veel konkurentsis püsida.

Homme öösel hakkame sõitma Saksamaa KTE etapile. Prognoos on esimesel päeval 10m/s ja 2,5 m lained. Järgneval päevadel näitab aga plekki. Kohal on kõik Euroopas võistlev paremik. Olen valmistunud andma endast parimat, kuid peamiselt ootan järjekordset põnevat kogemust, mis ikka ja jälle meenutaks, miks ma surfan ja miks on lahe selle lohe küljes kõlkuda

www.kerliotti.com

Jõudsime kohale paar päeva varem ja tutvusime kohaga. Koht tundus surfari õudusunenäona. Selleks, et merele saada peab maksma randa minemise tasu 3.50 euri. Kui soovid surfata, siis pead maksma 8 euri. Kui soovid autoga parkida, seal ööbida ja surfata, siis meie perele oleks kõik kokku läinud maksma 30 euri päev. Ühesõnaga hakkasime otsima turvaauke, et kus ei peaks maksma. Lõpuks leidsime ühe ranna, kus saime vähemalt tasuta merele. Samas peale autos veedetud ööd astus meie auto juurde tädi ja kasseeris 12 euri. Jah, mõtlemapanev surfireaalsus.

1. päev

Tuul puhus ja alustati freestyle võistlusega. Ootasin päris kaua enne kui järg minuni jõudis. Tänu eelmise aasta rankingule ei pidanud alustama päris null tasemest. Esimeseks vastaseks oli Laila Puehringer. Täpselt enne meie sõitu hakkas aga tuul vajuma ja sõitsime pool heati ära kui võistlus katkestati. Edasi mindi race'iga.

2. päev

Kipprite koosolek kell 7.30 ja esimene võimalik start 8.00. Vihma täiega sadas ja tuult eriti ei onud. Ärkasin juba 6.00, et jõuaksin asjad kokku panna, keha ärkaks üles ja suudaks mõne toidupala alla neelata. Siis hakati starti edasi lükkama. Lõpuks olin jälle vees, punane lipp üleval aga tuult ei olnud. Ujusime neljakesi oma 20 minutit kui lõpuks tõusit tuul ja hakkas puhuma päris tugevasti. Olin 10,5 lohega. Maandusin oma kõik trikid sh uh kiteloop s-bendi ja võitsin. Arvan, et see oli ka kõige parem heat, mis Austrias tegin. Vahepeal olin maas ja mehed sõitsid. Jõrgmine heat oli H. Kennedyga. Jälle kui vette sain, kukkus tuul täiesti nulli. Püüdsime kõik oma lohesid kuidagi üleval hoida. Siis hakkas puhuma seitsmesele Kukkusin oma r2b ja back'il tegin tagumikukaga aga korralikult maandusin f-16, kiteloopi, reily ja s-bendi. Kennedy kukkus 3x R2b ja tegi back to toe, reily ja s-bendi. Kohtunikud panid Kennedy võitma. Kahju. Hiljem nägin hindamislehtedelt, et minu s-bendi ja reily't seal kirjas ei olnud ja kiteloop oli märgitud hookis - ma ei oskagi hookis kiteloopi. Mis teha, that's freestyle.... saan aru, et kohtunikel on tegelt päris raske 4 inimest korraga jälgida.  Kennedy tuli tänu sellele võidule singelite kokkuvõttes 4-ndaks.

3. päev

Maatuul. Double-elimination. Võistlusala viidi keset järve. Rannas tuult praktiliselt polnud aga keset järve puhus megapuhangumline tugev tuul. Kaldast start õnnestus mul hästi aga nii mõnigi jamas seal päris kaua, sest lohe kukkus alla ja üles saades polnud see peaaegu üldse kontrollitav. Läksin paraja varuga vette, et harjuda selle tuulega, mis võistlusalas puhus. See oli suht väsitav, sest tuul käis üles alla ning pidevalt oli ohtlikke olukordi teiste ootavate võistlejatega. Oodates otsustasin vähemalt kolm korda ümber, et mis trikke ma üritan, sest vahepeal tundus, et tuul on nii tugev, et saab ainult hookis trikke teha. Siis jälle, et saab ikka uh trikke ka teha. Ühesõnaga ka heati ajal otsustasin ümber aga üldiselt maandusin kõik oma trikkid sh kiteloopi ja s-bendid. Esimese heati võitsin aga teise kaotasin Lutzule, kes lõpuks ronis kokkuvõttes 4 kohale.

4. päev

Tuult ei olnud ja ootasime race võistluste väljakuulutamist. Lõpuks otsustati ikka sõidud ära jätta ja seega hakkasime Eesti poole sõitma. Tegime veel ASL loosimise koos race võitja R. Loccresega ja läksime.

Kokkuvõttes tulin siis 7 kohale, mis polegi paha. Järgmine etapp siis juuni lõpus Saksamaal.

Oma kolmanda treeninghooaja veetsime perega Sitsiilias. Lo Stagnone, Mazara del Vallo ja Marausa rannad on väga head nii race kui freestyle harjutamiseks. Kahjuks oli talv seekord erakordselt külm ja freestyle'i sain harjutada peamiselt alates märtsist. Detsembrist veebruari lõpuni olin vees kahe pika kalipsoga ja peamiselt sõtsin race trenne ja harjutasin vanu freestyle trikke, et mitte kukkuda 12kraadisesse vette. Veebrusrist sain proovida ka päris 3 uimelist race lauda ja niikaua kuni õhk ja vesi soojaks läksid, olin sellega merel. Trennid Rannoga olid väga toredad.

Märtsist alustasin rohkem freestyle trennidega ja maandusin oma uued trikid. R2b ja KLs-bendi. Viimased nädalad enne äraminekut puhus aga meie spotis peamiselt 7m2 tuul ja uute asjade harjutamine lõppes nii mõnigi kord päris valusa kukkumisega. Seega r2b mul päris lukku ei saanud aga hea tuulega on seda päris tore teha

Üldiselt oli Sitsiilias meil täielik maaelu, sest kohalikud talvel eriti nina välja ei pista, rääkimata surfamisest. Kurb oli, et üheski spotis polnud peaagu ühtegi naist kellega koos fun'ida. Viimasel nädalal nägin ühte väga kõva tüdrukut Lo Stagnones aga kahjuks oli aeg juba lahkuda ning koos vees olime vaid 2 korda.

Õnneks päris nö surfi-kodu rutiin oli meil veebruaris ja märtsis. 3 kuud easime koos Marguse perega ja külas käisid ka päris paljud. Samas nüüd kui ära tulime hakkas seal tõeline chill - rahvast oli palju, muusika mängis, vesi oli soe ja tuul mõnusam. Seega nagu alati - siis kui läheb toredaks, läheme meie ära

Filmimiseks eriti aega ei onud, kuid 6 päeval 15 minutit sai ikka musta materjali kokku - väike kokkuvõttev klipp siis trennidest ka

Sel aastal maandusime siis Sitsiiliasse. Kaalusime küll viimase minutini Boracayd ja Kanaari saari aga lõpuks otsustasime ikka kõigepealt siia tulla. Mõtlesime, et kui ei meeldi, siis lähme siit edasi kas La Mangasse või Boracayle.

Esimesed kolm päeva leiutasime kohe uusi variante, et kuhu siis edasi, sest Itaalia ei meeldi meile kohe üldse. Aga peale seda kui leidsime üles flätika ja saime seal sõita, siis plaanid muutusid

Jah, surfispotid on siin meie jaoks ideaalsed. Flätt Lo Stagnones – enamjaolt rinnuni vesi ja kalda lähedal põlvest puusani. Põhjas pehme muda ja liiv. Ka suure tuulega on vesi suht sile. 20 km kaugemal on Mazara del Vallo rand, mis meenutab mulle Tarifat kui puhub poniente -sügav vesi, lained ja hoovus. Seega on olemas nii ideaalne uute asjade treeningspot kui ka trikkide kinnistamiseks raskemad tingimused.

Kõik muu siin on aga harjumatu. Ranna lähedal olevad korterid on hirmkallid või väga nigelad. Seega elame praegu Marsala vanalinnas ja veame iga päev oma surfikama ning auto pargime päris kaugele. Poes on toit samuti väga kallis ja kurvaks teeb see, et peale pasta pole siin midagi head osta.... igatsus krevettide ja kalmaaride järlele on megasuur.... ka puuviljavalik on tavaline. Selles suhtes igatsen Hispaaniat. Liiklus on samuti hullumeelne.... piibitamine käib ette ja taha ja mulle meenutab see täielikku kaost. Ma ei saa aru, et kui on liikus reguleeritud, siis võiks sellest lihtsalt kinni pidada ja kõik sujuks.... täiega kilplased.... ise on ka täitsa närvis seal roolis aga midagi ette ei võta, et asi paremaks saaks. Ja veel prügimajandus. Aasias ma sain aru, et miks rämps igal pool laiali on... no keeruline on keset pära-põrgut suure rahvaarvuga maalapil seda ohjes hoida aga siin.... ma ei saa aru??? Kõik kohad on si–a täis ja prügikastid punnitavad üle. Peale selle on terve linnapilt täis umbrohtu kasvanud teeääri.... liiguks nagu mahajäetud linnas. Ainult Vanalinn on väga ilus ja romantiline.

Jah, peab harjuma – eks see on nende kultuur ja ega ma seda väga südamesse ei võta – peamiselt kirjutan sellest, et kui keegi plaanib siia tulla, siis lihtsalt oleks kursis, mis siin tegelikult toimub. Õnneks rannas on kõik ok. Lo Stagnone spot on eriti kõva. Seal on kohvik ja wc ja internet ning isegi muru on kõik ilusti aetud

Aga nagu Triina ütles, et kui surfispotid on head, siis kõik muu ei oma tähtsust. Nii kavatsemegi siin edasi elada. Kui kellegil on plaanis liituda, siis andke teada

Hetkel olen haige, sest saime enne Eestist lahkumist "kingituse" kaasa. Seega on olnud aega mingeid klippe kokku panna. Tegin spotidest ülevaate ja lihtsalt siinsest linnapildist. Lõpuks panin kokku eelmise aasta Tarifa klipi ja võtsime kiirelt linti mõned hetked merel, et jäädvustada minu 2 surfiaasta lõpp. Nii et check it out!

Surfispotid: http://www.youtube.com/user/KerlisTube?feature=mhee#p/u/3/QglgbDXaqKU

Linnapilt: http://www.youtube.com/user/KerlisTube?feature=mhee#p/u/3/QglgbDXaqKU

Tarifasurf: http://www.youtube.com/user/KerlisTube?feature=mhee#p/u/0/lMr7IK_Bq6Q

Põhimõtteliselt võib hooaja kokku võtta, sest EMV sarja võistlused on läbi.... juhuu

Kohe-kohe hakkab lõppema minu teine surfiaasta. Hooaja alguses seadsin eesmärgiks osaleda võimalikult paljudel võistlustel ja õppida tundma ennast kui võistlejat. Kahjuks toimus Eestis freestyle võistluseid vaid 3. Race võistluseid korraldati 4, kuid minul õnnestus osaleda vaid 3-el. Lisaks osalesin Amserv Cup'i kahel etappil ja KTE esimesel etapil. Olen registreerinud ka KTE kolmandale etapile, mis toimub Prantsusmaal 28. okt - 1.nov 2011.

Hooaja tulemused: http://www.kerliotti.com/Kerli_Otti/Results.html

Kuidas siis läinud on? Ütleme nii, et terve hooaeg olen lonkinud Triina sabas - aga mis teha.... tegemist on ikkagi Eestit aastaid valitseva lohetüdrukuga Kui vaadata kogu hooaja plusse ja miinuseid, siis kõige suurem ebaõnnestumine oli Saaremaa võistlust, kus käkkisin freestyle finaali ära ... polnud ammu merel käinud ning mitu korda lasin lohe vette ning ei suutnud end realiseerida. Samuti Saaremaa race, kus vahetult enne starti mu lohe lihtsalt minema lendas ja pidin ühe sõidu vahele jätma, mis kokkuvõttes läks maksma ühe poodiumikoha. Õnnestumisteks pean aga Pärnu race võistlust, kus mul õnnestus Triinaga finišeerida praktiliselt lohe-lohes ja Pirita freestyle finaali, kus sain Triina ees siiski ühe heati võidu.... maandusin pea-aegu kõik oma trikid

Trikkidest suudan järjest stabiilsemalt ära maanduda s-bende ja uh kiteloope. Enne viimast võistlust õppisin ära frontrolliga halsivahetuse. Tundub, et f-16 hakkab vaikselt ilmutades tagasi tulema

Võistluskogemustega olen saanud natuke aimu, kuidas oma võistlusheat-e üles ehitada, et saavutada võimalikult hea tulemus. Samas näen, et õppida on veel palju ja need, kes on rohkem võistelnud, omavad kindlasti teatud eelist tänu oma kogemustele.

Peale võistlemise olen leidnud end tsikkide ning lohesurfi teemadel kaasa rääkimas. Loodan, et Jane ja Kristiini algatatud Kitechicks Estonia saab olema juba järgmine aasta mõjukam ning tulevikus hakkab toimuma rohkelt sündmusi plixidele Veel olen valmis saanud oma kodulehe, kus on kirjas kõik minu kui võistleva surfitüdruku kohta www.kerliotti.com

Kuigi võistlushooaeg hakkab lõppema, mõtlen juba uuele e. treeninghooajale Sitsiilias. Eesmärgiks ikka areneda, et olla järgmisel aastal konkurentsis nii EMV kui ka KTE etappidel. Mure on aga selles, et välislaagrid ja võistlused on muutunud järjest kulukamaks ning kui enne viimast võistlust parandasin rannas oma vana lohe, sain aru, et vajaksin väga lohesponsorit .... see ettevõtmine tundub küll praeguses majanduslikus situatsioonis utoopiline, kuid jään lootma parimat ...

Igaljuhul olen hooajaga väga rahul ja õnnelik. Nautisin iga hetke merel ja võistlustel. Seltskond on olnud super... eriti tore on olnud klapp Kitechicksidega Tänud kõigile, kes on mulle pöialt hoidnud ja aidanud.... erilsed tänud Mihklile Hobisurfist tõlkimise-, Rannole võistlusmaksude tasumise- ja RRD perele öömaja pakkumise eest ... oli ilus hooaeg!