Tuul hea, tuju hea, ilm hea, uus GoPro kaamera kaasas ja väga kaiff päev!

See laine rull on ikka paras trenn. Sain Madiselt Besti lainelauda ja uhasin sellega nii kuidas andis. Päris korralikud lained olid. Suuremaid poleks tahtnudki, teist korda lainalaual ikkagi. Sellegi poolest olin väga uhke enda üle ja sain suht hästi hakkama. Ümber pööramine veel välja ei tule ja strapless sõitmine on ainult unistus. Proovisin päris palju toeside'is sõita, sest nii on minu meelest palju ägedam. Esialgu rohkem ühele poole.

vastu lainet sõitmine on ikka paras jebimine. See valge vaht viskab nii nõmedalt, et pidavalt kaotasin taskaalu. Hiljem avastasin enda jaoks paar nippi:

1) Proovi vahetult enne lainet tõugata ja siis jalada nii kronksu tõmmata kui vaja.

2) Kui kumbki jalg jääb sirgu, saab kohe kick'i ja see viskab tasakaalust välja.

Kuidas strapless seda teha, on vee mõistatus.

Teine asi, mis ma selgeks sain on, et laua ümber pööramiseks peab kindlasti tagumise jala strapist välja võtma ja isegi on lihtsam kui esimene ka välja võtta ja alles siis pööret sooritada. Mul pidevalt enne jäid jalad aasadesse kinni. Vajab veel harjutamist.

Üks nipp, mida eelmine Pärnu tripp avastasin: "Kuidas kiiret hoogu pidurdada"

Tüüpiliselt tuleb mingi pagi peale, tõmbab lohe aknasse ja laua nina alla tuult. Selline asendiga saab kohe ilge litti sisse ja suhteliselt raske on pidurdada. Olen avastanud enda jaoks järgmised võimalused:

1) Kantida täiega üles tuult ja tuua lohet veel alla poole

2) Käsi vette panna ja sellega pidurdada. Works like Magic. Isegi sõrmeotsad ja natuke vähendab kiirendamise efekti ja aitab paremini lauda uuesti üles tuult kantida.

Pole ammu kirjutanud.

Vahepeal oli Pärnus veel üks AirTime võistlus, millest sai osa võetud. Tulemust ei saanud just kõige paremat, sest tuul käis täiega üle ja korralikku poppi oli raske saada. Selle eest oli väga huvitav elamus. Võistlejad läksid merel üks haaval. Kõigepealt lasti kahe inimese abiga lohe üles ja siis üks mees sikutas võistleja vette, kuni laua alla sai. Pull oli vaadata, kuidas üks mees ripub lohe küljes, jalad õhus ja teine tirib teda vette.

Autasustamisele ei jõudnudki, sest tahtsin veel sõida. Vesi oli nii kõrge, et sai riietuskabiinide vahel sõidetud.

Eilsest Maratonist nii palju, et lubatid alguses küll adventurit aga tuli hoopis maraton, mis on

ka täiesti ok, sest sellise tuulega olekski olnud väga keeruline mingit punkte otsima minna. Ma tegin kahjuks taktikalise vea ja võtsin vale punkti ennem, muidu oleks ehk aeg 10-15 minutit parem olnud. Samas ma ei kujuta ette, kuidas ma oma freestyle'i lauga oleks ühte halssi suutnud nii pikalt üles krüssata. Üles minnes pani Madis kõvasti minust eest ära aga alla tulles sain tast mööda. Trikk oli selles, et ma sõitsin alla tulles toeside'i ja nii oli palju lihtsam. Samas on toeside'il omad ohud. Paningi ühe korra rähni, kaotasin laua ja lohe tõmbas sõlme. Oli päris kaugel merel ja mõtlesin, et päris paha seis. Õnneks sain asja korda ja sõitma aga selline intsident võtab ikka täiega energiat.

Pärast nautisin kõrgeid hüppeid ja pirita laineid.

Korralduse kohapaelt tahaksin väga kiita, sest minu jaoks oli kõik tip-top. Ettevalmistus oli tehtud, organiseerijad olid väga sõbralikud ja hoolitsevad. Sai suppi, sai teed, täie raha eest. Ma sooviks näha, et rohkem sellist läbimõeldud organiseerimist. Ma ei hakka siin otseselt näpuga näitama aga minu meelest see ei ole õige, et võetakse 15 euri aga ei ole numbreid, ei ole lippe, ei peeta aegadest kinni ja kogu organiseerimine alles algab kiprite koosolekul. Ma saan aru, et "surfarite värk", kus on rohkem improviseerimist kui organiseerimist. Lihtsalt väga palju meeldivam on, kui asjad on läbi mõeldud.

Neile kellel kiibid ei piiksunud, kas kuulasite kohtunikku: "vastu rõngast tuleb panna"

Panin siia kirja veel päris mitme päeva tunde, mis vahepeal sisestamata: Pärnust, Katariinalt ja Piritalt

Madis andis sellest üritusest juba päris põhjaliku ülevaate, kuid lisan ka enda poolsed emotsioonid.

Hommikul kell 6 äratus, väike jooga ja meditatsioon. Väikse hilinemisega saime kodust minema ja suundusime kakumäe poole. Tavaliselt kirde tuulega sinna ei läheks aga me läksime uut spotti vaatama. Kohale jõudse, saime aru, et see koht populaarseks ei saa. Esiteks ei mahu seal üle kolme auto parkima. Need peavad ka nii parkima, et üksteisest ära minnes mööda saaks. Juba neljas masin pargiks kõik autod kinni.

Randa minek oli juba omaette elamus. Läbi metsa, kaevikud ja vanad sõjaväe ehitisised ning muud sünged varemed. Randa polnud ollagi, sest puud olid praktiliselt kaldas. Otsustasime lohed veidike eemal olema laiu peal üles rigada. Kalipsod selga, kama kaenlasse ja asusime läbi vee laiu poole sumpama. Poole pealt oli vesi juba rinnuni, ning mida lähemale laiule jõudsime, seda sügavamaks läks. Mõlemal olid kotid pea kohal ja minul hakkas vaikselt vesi suust sisse tulema. Kõige naljakam oli see, et 20m laiust oli vesi ikka veel mulle kaelani. Kõndisin, kõndisin, kõndisin ja ikka ei lähe madalamaks. 10m laiust ja ikka on vesi kaelani. "Mis värk on!" puristasin pool naerus vett suust välja. Kohe kohe olin jõudmas lainuni 3m meetrit veel ja jalad nibin nabin ulatuvad põhja.  Lõpuks oli nii, et konkreetselt 1,5 meetrit enne kallast sai veest välja hakata ronima.

Kuna vesi oli seal täiesti sile ja läks nii järsult sügavaks, siis ristin selle koha edaspidi kakumäe basseiniks. Eriti huumor oli see, kui tahtsin maha tulla, siis harjumusest pidasin hoo 3m enne kallast kinni ja võtsin laua jalast. Aga siis tuli välja, et ma pidin veel 1,5 meetrit bodydrag'ima, et kaldani jõuda. ("no mida veel")

Igal juhul oli super äge koht ja tuul puhus stabiilselt. Lennutasime seal igast asju 6 tundi järjest. Siledas vees on ikka päris kaiff sõita. Seal ühe triibu pealt sai kolm hüpet järjest teha. Tuul veel tõstis ja väikse linnukesega lendasin ikka selliseid mürske taeva poole, et vähe pole.

oeh ... nüüd sai aeg otsa. Lõpust kirjutan hilejm

Täna puhus väga hästi. Katariinale jõudes oli Madis juba päris läbi. Lendasin peale ja hakkasin kohe trikke paugutama. Mõnusaid rakette sai lastud, kuigi selles chopis on oluliselt keerulisem head poppi saada. Pusisin one-footerit aga see on ikka päris keeruline. Mõned double-backroll crabiga tulid ära ja siis proovisin veel õhus igast erinevaid crääbe. Täna oli kuidagi eriti FUN, Katariina kohta. Mul oli igal juhul väga lõbus, kuigi järgmine kord võtan kõpla kaasa ehk saab värsket kartulitki

Panin ka Pirital tehtud pool tundi pumpamist kirja

Tegelt laksis tuul hommikust saati aga ootasin Madist, et Topule sõitma minna. Olen seal korra varem käinud ja minu meelest väga mõnus koht. Kuna see laht on merest eraldatud, siis oli seal suht flätt. Laidude taga täielik vannivesi. Prõmmisime ikka mõnuga.

Alguses tegime trikke: Doub-back roll, crabid ja muud lihtsalt ulme kõrged hüpped.

Madisega koos on alati äge sõita ja seekordki tegime midagi hoopis erilist. Kõigepealt sõitsime nii lähedal, et alumine sai ülemise lauast lendava veega pihta. Ja siis sõitsime nii, et ülemine lasi oma lohe alumisele nii lähedale, et see võis seda puudutada. Lõpuks viisime asja nii kaugele, et hakkasime kordamööda üksteisest üle hüppama. 

See nägi välja umbes nii, et üks sõidab üleval pool tuult ja natuke ees pool ja siis tõmbab hüppesse. Teine sõida rahulikult edasi nii, et esimene lendab temast üle. Päris lahedaid kaadreid oleks saanud.

See tehtud, hakkasime adrusõda mängima. Vees ulpis adru või vetikate puntraid. Eesmärk oli, et kes saab teisele adruga pihta visata saab punkti. Korjasime veest adru, tegime neist endale pallid ja siis proovisime teisele nii lähedale saada, et saaks adruga vista.

Kõige lõpuks otsustasime teha veel ühe race'i mis oli halb mõte, sest kõige kaugemas otsas hakkas tuul just ära kukkuma ja tagasitulek oli suht piin, sest lohe vaevalt püsis õhus.

Kaiff päev.

Hommikul oli äratus varakult prognoosi järgi helisema pandud, kuid seda vihma vaadates magasin rahus edasi. Päeva jooksul ikkagi lubas üht teist, kuigi ladistas täiega. Lõpuks otsustasin ikkagi randa minna ja lihtsalt proovida. 

Õnneks littis täiega. Tuli küll seenekat aga 11,5 Kahoona'l pidin vähemaks tõmbama. Ilge isu tuli kite-loope harjutada. Suure lohega on see ikka päris julm. Põllu peal ei tahtnud väga UH tegema hakata, seega lasin lihtsalt kõrgeid hüppeid. Loopimise asi oli ikka mõttes ja korralikud tuulepuhangud tekitasid nii palju optimismi, et pumpasin oma 7,5m2 linnukese täis ja läksin tuult püüdma. 

Nõelusin aga sõita sai. Kahoona 7,5 on selline pille, et läheb suht vaikse tuulega käima ja isegi siis teeb mega kõrgeid hüppeid. Kuna ta on nii kiire, siis lohe üles toomine on vaid hetk ja kogu see jõud lõheb tõstmiseks. Kuna tuult tegelikult jäi selle lohe jaoks väheks siis sai küll kõrgeid hüpped aga nagu väikse lohega ikka, häng-time on ka lühem. Kiirel üles ja kiirelt alla.

Nüüd ma hakkan tajuma, mis vahe on freestyle/wakestyle lohedel ning hübriidid/bow. Üks suuremaid vahesid ongi lohe kiirus ja stabiilsus. Mida rohkem wake'i minna seda vähem peaks lohe poomile reageerima, sest samal ajal peab lohe täpsel seal olema kuhu ta enne trikitamist jäeti. Muidu jääb triki ajal käsi natuke peale ja juba oledki jamas.

Sama on un-hookimisega. Kui Kahoona on selline lohe, millel on suurepärane back-drift ja tuleb veest tagurpidi välja kui juhtliinist tõmmata, siis sellega ei saa UH'i väga teha. Saab aga siis peab olema väga head tuul ja lohe täiega depoweris. VEGA'sel näiteks ei pea praktiliselt üldse depowerit peale tõmbama. Sellel väga ei saagi.

Samas on Kahoona SUPPPPPPER lohe wave'iks ja Race'imiseks. Läheb täiega üles tuult ja on väga stabiilne alla tuult. Just see viimane on ka see, mis teeb selle parimaks Wave'i loheks. Ta on kiire, ta püsib aknas, hea depower ja parim re-launche ever. Samas, kui tahta wave'is un-hooki sõita, siis see on jälle NO GO.

Seega, igal asjal on omad head ja halvad küljed. Üks asi ei sobi kõige jaoks, mida rohkem sõidad, seda rohkem saad aru sellest. Aga Eesti tingimustes on antud komplekt keskmisele sõitjale väga hea. Sellegi poolest peaks järgmiseks hooajaks hakkama vaatama Freestyle'i lohet. Sellel hooajal tahaks ära testida: North Vegas, Epic Screamer, Ozone C4, Ozone Edge, BEST Nemesis, BEST Taboo, Team C. Miks mitte võtta kätte ka korraks LiquidForce'i Havoc.

Laupäeva hommikul prognoosi vaatasime siis mõtlesime, kas hakkab ülde Pärnu sõitma. Aga olime juba varakult üleval ja asjad koos, siis mis seal ikka: Pärnu, here we come.

Jäime veidike hiljaks aga kiprite koosolek polnud veel alanud. Tuult nagu oli aga selleks hetkeks kui lohed vette saime oli juba see väheke tuult isegi veel vähemaks jäänud. Esimene race läks mul tegelikult väga hästi ja oleks isegi 4-5 koha saanud kui ma poleks juba starfis disklafi saanud. Nimelt oli tuul vaikne ja üles tuult saamisega oli ilge probleem. Käisin veel enne starti kalipsot selga panemas, sest tundus, et võib minna suuremaks ulpimiseks ja ei tahaks väga külmetada. Sellepärast pidid ropult vaeva nägema, et üldse starti saada ja samal ajal mitte inimestele pihta minna. Selle kõige taustas unustasin märgata, et kollane oli juba üleval ja juhtusin olema valel pool stardijoon kui see alla kukkus. Siis peab stardiks valmisolema ja suunda ei tohi enam muuta. Seega sain eoses juba kaotuse kirja.

Teine sõit joppas nii palju, anti start ja enamus ei saanud rannast kaugemale sest tuul kukkus nii ära. Sõit jäi pooleli ja kõik olid kurvad.

Teine päev algas Freestyle'iga. Tuult littis korralikult ja ilm läks päeva jooksul ilusaks. Ma ei ole suurem asi Freestyle'i mees. Minust on mitu korda paremaid mehi, kes millegi pärast ei võtnud osa aga sellegi poolest kavatsesin rahvale oma just õpitud double back-roll'i näidata ja ehk saab ka cräbitud. Mõtlesin, et mis ma siis veel ägedat teen ja peale deadman'i nagu tegelikult ei oskagi. Back-roll crabiga on küll täiesti lukus aga sellest ei piisa, et 5 minutit täita. Hakkasin enne võistlust ennast pushima ja uusi trikke harjutama.

Esiteks, võtsin julguse kokku ja läksin julmalt back-roll back-loopi ja maandusin ära. Katsetasin veel paar korda ja kukkusin ainult korra. Mõlemale poole ja oligi korras. Proovin.

Teiseks, proovisin double-back-roll crabiga teha aga crabid kuidagi üldse ei tulnud. Mõtlesin veel korraks one-footerit aga sellest loobusin ka.

Kolmandaks, surusin hambad risti ja viskasin paar un-hook rayle'it ja sain selle isegi lukku. Proovin. 

Lõpuks võtsin julguse kokku ja panin sinna otsa veel un-hook back-rolli. Ei tulnud ära.

Esimene heat olin Risto ja Jordani vastu vastu ja sain haledalt kotti. Risto võitis. Jordani kohta ei oska midagi öelda, ta vis ei saanud ka soonele. Ka mule Ei õnnestunud rahuldavalt ükski trikk. Kohe pärast heati maandusin perfektselt double-back rolli. Aga kuna mul ei olnud ootusi, siis polnud ka pettumust. 

Kuna tuul veel laksis täiega, tehti ka teine ring kaotajatele. Sain uuesti proovida. Enne seda harjutasin veel täiega uusi trikke ja läksin endast parimat andma. Seekord isegi õnnestusid enamus trikid ja maandusin ära isegi täiesti just õpitud: un-hooked rayle'i, un-hooked back-roll ja back-roll kite loope'i. Sinna otsa sai veel double-backroll ja back-roll rabiga. Lõpuks loopisin oma lohe Jordani omaga kokku ja sellega lõppes heat. Sorry!

Muidugi ma ei võitnud, sest teised tegid täiega un-hookis handle passe ja muid asju, mille nimetusi ma isegi ei tea. Ma ei tee nendel trikkidel vahetki. Aga küll ma õpin.

Freestyle lõppenud, läks race'imiseks. Tuul keerutas täiega ja mul huvitaval kombel õnnestus isegi päris häid kohti saavutada. Kahjuks ma siiani ei tea, mis kohad ma saavutasin aga muidu olin endaga jube rahul. Polnud suuri ootusi, polnud ka milleski pettuda. Lihtsalt funnisin.

Mina arenesin selle ajaga meeletult. Ma tegin esimesel päeval kokku umbes 3 sõidutundi.

Race'i ajal sai küll vähe sõidetud kuid mingi hetk tulid pilve alt 16 m/s tuul ja siis sai jälle 30 minuti sõita ja nii  2-3 korda.

Teine päev sai ikka korralikult sõidetu. Eks seal oli vahepeal niisama passimist ka aga enamus aja ikka olin vees. 6 sõidutundi tuli vast ära.

Kõige selle juures on minu jaoks kõige olulisem see, et ma õppisin selle 9 tunniga rohkem asju kui tavaliselt 30 tunniga. Areng oli meeletu.