Tavatult vähe inimesi oli kella nelja ajal Jüri põllul. Vaatasin peal olevat valikut 6-st kuni 13-ne ruudusteni ja kuulsin, et kohati paugutab 14 m/s, võttis aega kuni julgesin  kümnesega peale minna. Üllatavalt ok oli ja mõtlesin, et havoc on ikka üle mõistuse stabiilne lohe. No tegelt vist ongi, aga lõpuks hakkas korralikult paukuma. Et lohesurf pole Eestis ekstreemsport, siis otsustasin ikkagi maha tulla. Tuleks vähe mahedam tuul, saaks loopi ja handlpassi harjutada, esimesed loop'id said paar nädalat tagasi juba proovitud.

Peale 3 ja poole kuust pausi sai jälle lohet katsuda. Esimest korda lumel ja esimene tutvus havociga. Peaks ütlema, et ümberistumine läks sujuvalt, kui enne oli probleem suuna muutes veo ära kadumine, siis nüüd on igat pidi vedu. Kõige suurem trikk, mis ma tegin, oli lohe maast üles saamine paaril korral, tuli väga hästi välja. Ja ei saa mainitama jätta, et havoc on väga mugav kasutada, pumpamine ei võta enam kolmandikku ka sellest ajast, mis varem läks.

Ja see Kurna küla on tegelikult Jüri Põld

Esimest korda pirital, kõik oli tore, puhus, küll natuke liiga läänest, aga ikkagi. Laine oli, algul nagu ei kartnud seda lainet, sõitsin päris sügavasse ja tagasi, nagu kõik seal lasid. Üks hetk kaotasin laua, rannamaja ees ja mis ajast seal nii kiiresti sügavaks läheb? Ujuma minnes tuleb hullult kõmpida, aga lauda taga ajades on üle pea. Vaatamata suurtele bodydragi meenutavatele pingitustele ma lauda kätte ei saanud. Sedasi kahel korral toodi mulle laud, tänud. Kui kunagi sõitma õpin, siis luban, et aitan ka algajaid, kes oma võimeid üle hindavad Pärast nõkerdasin madalas koos purjelaua õpilastega, et uuesti soe sisse saada. Jälle tundus, et pirtal puhus oluliselt rohkem kui kakukal, hiljem roccast läbi sõites, hea kui mõni leht liikus. Mõistlik, et sinna ei läinud, seal oli ju tavapärane laulupidu olnud.

Peale tundi rannas seismist, lootuses et hakkab ka minu 10se jaoks puhuma, pilvede piidlemist ja kõike muud sai kalipso selga aetud. Sel hetkel justkui tõstis, läksin hoopis Martini 13sega peale. On ikka loherahvas imelik, annavad võõrale lohe, et mine lusti. Väga mõnus oli, sain just selle 10 minutit enam vähem tuult endale. Tasusid igati ära need rannas veedetud 2 h. Järeldus, peab suurema lohe muretsema- õnneks on nii vähe vaja

Mõtlesin Maardust erinevate shotcutidega Laulasmaale saada, aga lõpuks sõitsin ikka üle tunni. Vahepeal anti kolm korda teada, et pole mõtet tulla, auklik ja kõike muud. Ma ei saanud seda uskuda, sest puud panid tee ääres hullu, läksin ikkagi kohale. Peale nii pikka pausi sobis mulle kõik, auklik tuul, paduvihm ja udu. Midagi uut ei õppinud ja vana meelde tuletamine võttis ka aega. Lasin lihtsalt mõnuga risti üle lainete ja tegin väikesi hüppeid laineharjalt. Esimest korda tundsin, et pole vahet kumb jalg ees sõidan, mõlemale poole oli mugav.

Telkisime lausa Hiiumaal suureranna rannas, et hommikul esimese asjana peale minna. Et ilm oli väga masendavalt tatine venitasin hammaste pesu ja kõigi muude asjadega ülimalt kaua. Aga tavaliselt ongi nii, et piisab kalipso selga panemisest ja vihmane ilm ei mängi enam rolli. Sõitjaid oli vähe, aga rand nii suur küll ei olnud, nagu nime järgi võiks arvata. Pigem oli flät ja sõita sai ilusti. Harjutasin järjekordselt pööramist, max 4 korda õnnestus puhtalt järjest pöörata. Mingi hetk hakkas igav, sest teised hüppasid ja esinesid, mul niisama sõites ei juhtunud midagi huvitavat.

Selle eest oli Vergis huvitav ka niisama sõita, sest tuul oli võimas. Esialgu käisin renaldi 8-sega peal, kõik oli ilus kuni laua kaotasin suurtes lainetes ja seda enam kätte ei saanud, õnneks üks kollase lohega tüüp tõi mu laua ära, tänud. Ma isegi ei olnud veel väga ahastavaid liigutusi tegema hakanud, hiljem sain teada, et seal samas päästete veel üks Mink. Pärast läksin enda 10-sega peale ja sõitsin üle tunni, mis sellistes oludes päris väsitav oli ja lõpuks täielikult üle käis. Vahepeal avastasin, et leash on pooleks läinud mingi kukkumise peale, üksi oli seda päris raske tagasi toppida, õnneks selle aitas ka paika seada üks tüüp madalas, kellel endal oli chicken loop puru. Lõpuks peale sõrmed põhja tagurpidi kukkumist otsustasin maha tulla. Ahjaa, pööramise sain suht selgeks, imekombel ei kao neil hetkedel enam vedamine ära, või siis oli tuul lihtsalt tugev

Peale reedest mojitoõhtut otsustasime ennast ikkagi hommikul 10 maast lahti ajada ja poistele Pärnu järgi sõita, mis siis et alles kell kaks sinna jõudsime. Õnneks olid nad otsustanud suht inimtühja ranna kasuks, sest Pärnus poleks ma tahtnud veel vette ronida teiste lohede keskele. Kullipesas olid vees üks purjelaudur, meie kolm ja üks ankrus paat. Väga mõnus seltskond, ruumi jagus. Kuigi tuul ei olnudki nii suure nurga alt, otsustasin ikkagi kohe suuna merele võtta, et mitte rohkem mööda kaldaid nühkida ja tagasi kõndida. Lainet oli piisavad, vahepeal lõi laua alt ära ja sai faceplanti, aga üldiselt sujus kõik superhästi, sain esimest korda üldse 2 h järjest sõita. Suutsin vastavalt reeglitele teistele teed anda ja lohe vajadusel kõrgemale või madalamale viia ja pidurdada, pöörata oskasin puhtalt ainult ühe korra. Peab veel harjutama.

Jõudsime kuue ajal randa ja olime ainukesed lohetajad Kloogal. Lappasime asjad lahti ja siis hakkasid need ujujad randa pressima. Igatahes oli Kloogal palju ruumi kõigi jaoks, Laulasmaal paistis olevat päris laulupidu.

Tuul ei olnud päris hea nurga alt, aga seda taipasin alles siis, kui olin mööda kalda äärt laulasmaa poole suure hurraaga ära sõitnud ja proovisin tagasi tulla. Olin sattunud kellegi maja ette lahesoppi (suht sügav ja adru täis). See majaomanik on kohe teadlikult endale sellise aia randa teinud, et kui lohe sinna vastu lased, siis on katki ka. Praktiliselt vastu tuult tagasi sõitmine ei õnnestunud väga hästi, sest tuul oli nii tugev ja vedas mind iga stardiga meeletul hool kalda poole, mis siis et ma kõigest väest vastu kantisin. Et mitte oma lohe aia otsa või mõne rannasolija pähe puruks lasta otsustasin mööda maad tagasi jalutada.

Pärast nägin veel ühte algajast täpselt samasse soppi sõitmas, sinna ta jäigi, läksime enne ära. Tegelikult peale tundi aega passimist oleks ma uuesti oma 10 ruudusega sõita saanud, aga mul olid siis juba kuivad riided seljas, doup. Järgmine kord olen vähe targem, kannatan.