Österbysse jõudes olid poisid juba kohal. Peale väikest mõttepausi osutus väljavalituks minu vaieldamatu lemmik – 7m2 Trigger. Kiirelt lohe täis, liinid külge ja merele. Kuna eelmisel korral sõitsin Sanchezega, otsustasin täna Tona POP kasuks. Sõitsin kõikidest üles tuult ära ja hakkasin oma väikeseid beebihüppeid tegema. Tuul oli päris tugev ja 7m2 oli täitsa maha tõmmatud, kohati tulid tugevad puhangud, mis mind kõhuli tahtsid sikutada ja kui puhang sattus tulema just sellel hetkel kui hüppasin, sain ilusa kõrge lennu. Paar korda lendasin lausa nii kõrgele, et hirmust läksid silmad kinni, tegin need muidugi kohe lahti ka, sest pimesi ma veel hüpata ja maanduda ei oska. Saabastega lauaga on muidugi hüppamine imelihtne ja Tona laud lendab veest välja nagu võluväel, pole vaja üldse mõeldagi sellepeale, et laud kaob ära ja tuleb sellele järgi bodydragida, mille vastu mul muidugi ka mitte midagi ei ole, sest olen selles päris osav nii talvel kui suvel, flätis kui ka suurtes lainetes. Siiski-siiski tundub mulle, et peale saabastega sõitma hakkamist või siis täpsemini öeldes: tänu saabastega sõitma hakkamisele, on mul tunne, nagu ma oleks pikemaks veninud. Esimesed korrad kui Tonaga kukkusin olid päris hirmsad ja ehmatasid täitsa ära. Vahel ikka meenutan kui abituna ma end siis tundsin, kui kukkudes hoiavad saapad sind lauaga ühel pool kinni ja lohe tõmbab teisele poole ja siis veel see, et ennast koos lauaga õiget pidi tagasi keerata, et edasi sõita. Noo see oli ikka korralik trenn ning vahepeal tekkis tunne, et ma ei saagi saabastega sõidetud. Kuid õnneks, peale mõningast kukkumist, sain selgeks väikesed nipid, tänu millele ununes esialgne äng ja kurvastus ning nüüd läheb nägu naerule ainuüksi saabastega sõitmise peale mõtlemisest!


Aga Österbys on mõnus: sõidad ühele poole ja hops – oled Haapsalus, sõidad teisele poole ja hops – oled Österbys tagasi, vahel satud teepeal kokku ka mõne paadiga, kust tavaliselt paistavad rõõmsad näod ja suured silmad, mis jälgivad sind ja sinu sõitmist nii kaua kui vähegi silmapiiril oled, ning vahel kostub ka rõõmukilkeid – vahva!


Korraks mõtlesin, et lähen vahetan 7-ruuduse 5m2 vastu, aga vist oli laiskus see, mis mind kinni hoidis. Järsku meenus, kui mõni aeg tagasi lugesin lehest, kuidas karu Vormsilt mandrile ujus. Hakkasin omaette naerma ja mõtlesin, et küll oleks vahva kui praegu ka mõni karu merel vastu tuleks


http://maaleht.delfi.ee/news/loodus/loodusuudised/fotod-karu-ujus-vormsilt-minema.d?id=68842317

surfis 1.5 tundi