Pühapäevaks lubas korralikku tuult ja nii sai end peale lõunat väänasse veetud...tuult nii 10ms jagu...11m2 lohe kiirelt täis ja merele...kalda ääres olid päris head vahused murdlained ja teisest murdlainest üle hüpates juhtus midagi valesti...kas maandusin kuidagi vale nurga all, või oli see kehvast soendusest (loe: mittesoendusest), aga väänasin kuidagi selja välja. Õnneks see eriti tunda ei andnud ja nii sai mindud hullama tõeliste lainekollide vahele...

Ma ei ole kunagi varem nii suuri laineid näinud, kui need, mille vahel sõidetud sai...lainekõrgus kaugelt üle pea...kaugemalt paistsid ainult lohed ja merre minevad liinid, kust vahelt vahepeal ka mehi nähtavale tuli

Nüüd ma saan aru, miks väänat armastatakse...ÜLILAHEDAD on need suured lained...adrenaliin on ikka korralikult põhjas...

Oi kui palju ma bodydragi tegin aga igakord sain ikka laua kätte

Esimesed tund - poolteist sai hüppeid harjutatud...paar hüpet oli jälle hüpete moodi, kuid siis hakkas selg tundma andma ja nii sai jätkatud triibutamisega...selliste lainetega oli ka see piisavalt lahe...

mingi hetk nägin, et Marko ja Margus on kaldale sööma läinud...mõtlesin, et ühinen nendega...söön ja kohe merele tagasi...aga võta näpust...niipea, kui kaldal jalad põhja panin, tundsin, et selg ei kanna enam absoluutselt. Kuidagi küürus koperdasin kaldale ja lasin lohe maha...

selga enam sirgeks ajada ei saanud ja nii sai võileib küürutades sisse aetud...lohe pakkis Marko kokku ja tõi autosse...

Ilmselt oleks pidanud peale seda valusat maandumist kaldale minema, sest siis ei oleks suure tõenäosusega mul täna karke vaja...Jõudsin juba ka kiropraktiku juures käia ja õnneks selgrooga kõik korras ning tegemist selja sidelihaste venitusega, kuid vähemalt 2 nädalat kuni kuu siiski vaja nüüd merelt eemale hoida :S

Kokkuvõtteks võib siiski öelda, et kui selg kandma hakkab, siis raudpolt väänas jälle kohal, sest need lained on ikka võrratud

surfis 3 tundi