Tuult oli täpselt niipalju, et sai võetud 15m2 lohe...kuna tuul oli üsna pagine, siis eriti mugav sõita ei olnud, sest vahepeal käis lohe ikka täiega üle, samas kui teisel hetkel vedu puudus. Siiski sai umbes 2 tundi sõidetud, mille jooksul selgus, et kuu aega merelt eemal olemist on peaaegu täielikult nullinud mu hüppamisoskuse :S Eks tuleb uuesti harjutama hakata jälle...

Päev otsa sai tööjuures aknast lookas puid nähes vesistatud surfamisest

Peale tööd siis kiirelt autosse ja Laulasmaa suunas punuma...võtsin igaks juhuks mere äärde kaasa nii 11, kui ka 15m2 lohe, kuna kogemus näitab, et õhtul kukub tuul ära...

Rannas ootas hulk lohesid ja väga puhanguline tuul...õunte pealt ennustasin, et tuult on parasjagu 11m2 lohe jaoks ja seega sai see siis täis pumbatud ja merele...

No oli ikka puhanguline küll...vahepeal tuli ikka täiega pumbata, et vette ei vajuks ja siis järgmisel hetkel tuli selline litter peale, et ühtegi asja enam järgi anda ei saanud ja ikka vedas nagu loom...

Hüpped hakkavad vaikselt juba tulema ja julgen juba vahest ka mõne kõrgema hüppe teha. Kogemata tuli ka midagi railey laadset välja

lõpuks kukkus tuul muidugi nii ära, et lohe mind veest välja enam ei tõmmanudki...seega sai nii umbes 400m shamewalki tehtud...

Juba viis päeva ei olnud sõita saanud ja hing kibeles ikka jubedalt randa.

prognoosi polnud suurt ja ega emhigi midagi head ei näidanud, aga mõtlesin, et mul nüüd suur lohe ja küll saab sõita...ega seal rannas suurt midagi polnud küll, aga ikkagi pumpasin lohe täis ja vette...

suurema osa ajast püsis lohe õhus, kui poom põhjas oli

vahepeal kui puhangud tulid, siis sai pisut sõita ka, aga ega midagi nauditavat täna küll ei olnud...

kokku umbes tunnike sõitu...

suht tünga maitse suus

Venitasin täna merele minekuga, kuid lõpuks siiski otsustasin, et peab minema...pole juba ju 3 päeva surfanud ja kõhulihased said ka just terveks...

Rannas vaatasin, et tuult paistab jaguvat ja pumpasin oma 11m2 täis ning merele...no ei miskit...püsti raibe ei tõmmanud...

Polnudki muud, kui kaldale tagasi, liinid kokku, 15m2 täis, liinid külge ja minekut. Vaatasin alguses, et tuult selle lohe jaoks palju ja sättisin jõu suht maha ning tagasi vette...no ikka ei miskit....mõtesin juba, et no mida kuradit...kas ma olen vaheapeal kolme päevaga lohelennutamise ära unustanud, või mis värk. Kaldale tagasi ja lohe peaaegu max setingutesse ning uuesti vette...ohooo....oopis teine minek...vot tänase tuulega oli see elajas täpselt rusikas silmaauku...siiamaani olen sellise tuulega vesistanud kaldal, kui kerged poisid sõidavad, aga täna sain ikka täiega lustida...

Kakumäe rand on ikka mõnus...kalda ääres flat, sügavamas väike laine, kust hea hüppesse minna...üldiselt katsusingi täna hüppeid harjutada...vaikselt hakkab juba ka kindlus tulema ja suurem jagu hüpetest saab ilusti maandutud...triibu otsas ringi pöörates ka enam praktiliselt vette ei kuku...ühesõnaga mõnus...vaikselt hakkab tulema

Maha tulin kümnest, kett maas, kõhulihased jälle haiged ja väljas suht pime

ah jaa...päris lahe kogemus päikeseloojanguga surfata

Eilsest sõitmisest olid veel lihased kanged ja ilma kalipsota sõitmisest kurk valus, aga kuna tuul paistis olevat nii hea, siis lihtsalt oli vaja merele minna

Kuna rahvas pidi Väänasse minema, siis läksin ka vaatama, et mis seal toimub. Kohele jõudes arvasin, et need lained ei ole ikkagi veel päris minu jaoks ja otsustasin minna laulasmaale, kus sama tuulega väiksem laine...

Kohale jõudes avastasin eest mega tuule...polegi veel sellist kogemust, et lendavad liivaterad on vastu jalgu lennates nii teravad, nagu keegi torgiks nõeltega...

Sättisin oma 11m2 waroo kõige nõrgemasse seadistusse ja merele. Johhaidii, kus oli ikka tuul...põhimõtteliselt oli suur osa ajast poom lihtsalt täiesti maas ja lohe tiris kui vanakurat ise. Raudpolt on vaja sügiseks mingi 7m2 lohe osta, sest 11m2 käis ikka täiega üle...

Hiljem tuul pisut vaibus ja siis sai pisut hüppeid harjutatud, aga lihased olid täna ikka suht töntsid eilsest ja midagi väga head välja ei tulnud...

aa...ja laulasmaal on hetkel esimesed 5-10 meetrit niipalju adrut, et annab sealt läbi rammida

üldiselt päris mõnus lõpp nädalavahetusele

Sel nädalavahetusel olid mul firma suvepäevad käsmus ja lootust sõita saada tänu suvekatele tegelikult ei olnud. Igaks juhuks võtsin varustuse kaasa, nagu korralikule surfarile ikka kohane

Kui laupäeva hommikul ärkasin, siis oli näha, et puuladvad liiguvad ja väikesed jänkupoisid on merel

Kahjuks on Käsmu rand väga kivine ja sõita seal ei saa. Korra tekkis mõte, et läheks uitaks kaugemal, aga üritasin ikka suvepäevadele fokusseerida

Aga no mida sa teed, kui surf on juba nii veres, et igatsev pilk koguaeg mere poole satub ...

Mõne aja pärast nägin üle lahe Võsu rannas üht lohet sõitmas. No vat siis küll enam vastu ei pidanud, vaid hüppasin autosse ja Võsule.

Randa jõudes oli kaks lohet peal...üks lustis ja teine tegi oma esimesi laua peale saamise katseid.

Tuult oli ikka üle hulga aja antud nii palju, et sai täiesti mõnuga lustida Tuul oli suht puhanguline, nii et vahepeal oli ikka tükk tegemist lohe taltsutamisega...ilmselt sain oma kiireimad triibud ka seal sõidetud. Harjutasin nende lugematute triipude vahele ka toeside sõitu ja hüppeid...asi ikka areneb ja hakkab järjest paremini välja tulema

Lõpuks lihtsalt ei jaksanud enam, kuigi isu oli veel suur

Mingit prognoosi tänaseks kuskil eestis polnud, kuid peale lõunat hakkas Haapsalus tuul tõusma. Varem poleks ma nii väikese tuule peale isegi mitte mõtlema hakanud Tallinn - Haapsalu otsast, aga kuna pole jälle mitu päeva sõita saanud ja just eile sain kätte 15m2 waroo, siis hing kibeles kangesti merele. Mõtlesin, et isegi kui sõita ei saa ja tünksi päev on, siis saan vähemalt oma päikesevarjutaja korra üles lasta.

Peale tööpäeva lõppu panin kohe Paralepa poole punuma ja pisut peale poolt kuut kohale jõudes leidsin eest surphy vees lohega koolitamas ning ülejäänud lohed lebasid liikumatult maas. Mõtlesin, et selge...järjekordne tüng...tule veel tühja tuult tallama, kui prognoosi pole...siis aga hakkas tuult tõstma ja üks härra kimas merele...

Mis seal ikka...kiiresti auto juurde ja lohe välja. Lohet esimest korda lahti rullides tundus see tõesti suur ja see esiballoon...no see on ikka poole jämedam, kui mu 11m2 warool Mis puudutab pumpamist, siis poole peal oli juba kett maas ja puhkasin korra, kuna tuul ikka liiga hea polnud.

Tõsiselt SUUR on ikka see 15m2

Kui lohe üles sain, siis hakkasin vaikselt mõistma, miks kerged poisid räägivad, kui mõtetu see üle 12m2 lohe ikka on

Tegemist on ikka tõsise vanakooli diiselmootoriga, kus vajutad gaasi põhja ning ootad siis, et auto liikuma hakkaks ja nii umbes peale kolme nelja korda pumpamist sain hoo sisse...siis tõmbas ikka mürinal...

iseenesest väga imelik tunne sõita sellise lohega...käitub hoopis teisiti, kui väike ja eriti imelik oli see, et harjumuspärast tuult ei olnud kuskil

Kui nüüd saaks veel mingi megasuure laua ka, siis saaks küll vist mõhimõtteliselt ilma tuuleta sõita

Kahjuks kukkus see vähenegi tuul õige pea ära, aga see kogemus oli seda pikka Haapsallu sõitu väärt

Kuna Kalestele lubatud 9-10 ms prognoos kukkus kella kuueks hommikul ära ja saaremaa kohta oli prognoos jätkuvalt hea, siis otsustasin kiirelt asjad kokku pakkida ja kihutada saaremaa praamile. Suht napilt jõudsin, kuid oli veel hullemaid minust, kes veel hiljem praamile jõudsid. Saaremaal jätkus sõit põhilises osas mööda kruusateid...umbes harilaiu kohal hakkasin siis õiget kohta otsima, kuna seal kunagi varem käinud polnud...pärast umbes 20 minutilist ekslemist metsateedel jõudsin parklasse, kus paistis tosha oma lohega...hjuuh...jõudsin pärale. Sai kiirelt mere äärde vantsitud ja varustus üles seatud. Sain esimesena merele ja natuke aega nautida uhkes üksinduses sõitmist selles imelises suures rannas. Tuult oli just parasjagu, et mõnusalt lustida. Kuid siis jäin ringipööramise ajal midagi kõrvale vahtima ja lohe ripsas õrnalt vett...sellest muidugi piisas, et liinid kõik vetevana kingituse külge haagiksid ja lohe täiega vette käiks...lasin lohel allatuult kaldale triivida ise järel vantsides. Kui lohe kaldale sai, siis proovisin ise ka veest välja saada...ma poleks mitte kunagi uskunud, et adrut täis liinid nii palju võivad kaaluda...päris tükk tegemist oli need liinid veest välja vedada. no ja siis oh seda õnne...tõsine anger management...vähemalt pool tundi oli mureta selle adru kakkumisega. Kusjuures leidsin mingi hea tehnika, kuidas lõpuks juba viimase liini puhastamine käis päris kähku sain lohe üles ja uuesti peale...ja kurat...no ei olnud minu päev...ei läinudki kaua mööda, kui mingis tuuleaugus lohe uuesti vett riivas :S nüüd läks tänu mu uuele tehnikale muidugi oluliselt kiiremini see puhastamine, aga tõsine anger management ikkagi vahtida liine puhastades, kuidas teised vee peal lustivad... Kui lohe uuesti üles sain, siis sain veel pisut sõita, enne, kui tuul päris ära kukkus. Kui tõsine anger management välja arvata, siis tasus igal juhul hiiult sinna harilaiule sõita...väga lahe oli