Kuivamaarõõm jätkub. Kuna mul sussid ja kindad veel ostmata ning kogu LE seltskond lustis Emajõe luhal, siis võtsin oma Ripstik stiilis rula ning üheruuduse madratsi ning kantisin kergliiklusteel põllu ääres mõned mõnusad tunnid. Vasakhalss muidugi ei tulnud kõne allagi tee laiuse ja tuule suuna tõttu ja nii tuli vist kümme korda "walk of shame" ära teha joostes rula kaenlas ja lohe akna ääres. Nüüd on suht käpas kuidas madratsiga liikudes ümber käia et see akna äärel end kokku ei pakiks.

Andku talunik ja taevaisa see karmapauk mulle andeks et mõned korrad tuli ka viljapõllule astuda kui madrats end kokku pakkis.