Ülikena koht on Emajõe luht ning vesi on suviselt soe, aga põhja-kirdetuulega on kriminaalsed tuuleaugud: veest välja ja hurraaga minema ning siis kukub lohe alla. Valasin pisarad ära, lonkisin jälle ülestuult ja kõik algas otsast peale.

Vees kõikus üks tobe post linnuvaatleja pildiga mis sai välja tõmmatud ja võssa saadetud: "tehtud."

Proovisin auto slepi-aasa otsast karabiiniga self-launchi, vahepeal lohe isegi istus paigal ilusti akna äärel ühe serva peal ja oleks heal juhul jõudnud joosta külge haakima, aga no puhang-puhang ja kõik on untsus. Seega üleslaskmine käib tagurpidi asendist stoppliinidega, kiire ümberkeerd ja siis mõned tõtakalt pikad sammud allatuult kuni lohe ära pargib.