Püünsis liiklus nagu suvisel päeval. Pooled kuivas, pooled märjas kostüümis, aga tundus et kõik said oma sõidud ja lennud tehtud. Keegi on vist talvel endale rookatuse ka saanud, mis on hea, sest nüüd ei pea lohega pilliroos ragistama, aga nüüd pole peale kalipsosääre kohta kuhu lasta kah. Peab vist surfshopis piss-offi ostmas käima.

Viimane sõit ka selleks aastaks märgades oludes, kummi vahele külma vett juba piisavalt saadud, näpud jäävad ka barankaks poomi ümber. Sai edasi-tagasi aerutada ja lõpuks ka backrolli üritus ära tehtud, krdi äge lend, hoopis teine tunne kui niisama hüpata, aga läks veits lappama ja pöördeid tuli rohkem kui vaja. Igatahes emotsiooni on sellest esimest aastast kõvasti tulnud, midagi paremat lohesurfist oleks raske soovida olnud. Eriti seff on see, et selleks ei pea teisele poole maakera sõitma, asja saab siinsamas läänemere adru ja lainete vahel harrastada. Nii et kevadel jälle kui päike kõrgel seniidis käib...

Ei olnudki tükk aega tünga saand, nüüd tuli ära. Nõval 4 millegagi puhus, korraks isegi 6, aga ei saanud ka allatuult sõita, sest kaks sammu astud on ülepeakaela vesi. Mingi 2 meetrine triip läheb igatahes kirja. Samas polnud me O-ga vist ainukesed kes tünga said - terve rand oli kalamehi täis, igalühel 3 ritva sees - pidi lesta lahte puhuma hakkama - aga polnud ei tuult ega lesta. Igatahes oli ilus ilm ja hea üritus.

Pärnus ei saa kunagi tünga. ptüi-ptüi-ptüi.

24.07 jõudsin kolmest Raekülla läti hääletajatega, tegin poolteist tundi sõitu. Vesi oli madal, madalal käis uim maha, aga polnud lainetelgi väga viga lasta. Esimesed katsed lendu tõusta...

29.07 oli tsüklon kohal, puhus korralikult, sadas kah, vihma ja lohesid. Lainete otsas sõita oli sama hea nagu vastlapäeval vana mustaka mäest kilekotiga, paras pein in the ääss. Aga 3h üle pika aja oli hea lasta.

Raske otsustada kuhu minna aga lõpuks sai esimest korda Püünsile mindud. Algus oli fail, ronisin esimesena peale, tegin paar triipu kuni mingis kohas tuul ära kukkus ning lohe ka varsti vette vajus. Triivisin ja tagatipuks jooksis lohe veel tühjaks kah - laulakal vist lõi ventiili katki. Madalale jõudes pakkisin asja nagu märja käteräti kokku ja lugesin päeva lõppenuks...

Aga ei lõppenud, sest sõber Aigar jagas teipi ja nõu ning auk sai ära lapitud. Tunnike tuule ootamist ja võis jälle sõita nagu ennemuiste. Kolme ajal vajus tuul siiski tükiks ajaks ära ning tuli teine kordki päev lõppenuks lugeda...

Kuid tuuletaadile meeldib tünga teha - liinide kokkukerimise ajal otsustas uuesti puhuma hakata. Ronisin siis kolmas kordki peale ja seekord oli asi õige, ilma vihmapilvede ja puhanguteta, nii et sai rihma täitsa maha sõita.

Kokkuvõttes täitsa edukas pikk surfipäev koos mõnusa seltskonnaga.

Kolmest töölt minema ja laulakale. Rand juba liine ja lohesid paksult täis ning veepiiril mõnus adrusupp kus paar korda supeldud ka sai. 12se jaoks käis päeval veel auklik tuul üle ja üks käsi oli pidevalt powerit kruttimas. Õhtu 7-8 ajal kui vaiksemaks jäi tulid 9-sed maha ja ruumi kui palju suuremaga lasta flätil. Trikke veel ei oska, aga ümberpööramist sai mõnusalt harjutada.

Täpselt õigel ajal kohal kui hakkas puhuma kuni õhtuni. Tehtud päev.

Täpselt paras edelatuul ja suur ja lai Pärnu rand. Esimesed tõelised pikad-pikad triibud ))

Nüüd ma tean mis tunne see on - jännata selle kolaga, uurida, õppida, kobatseda, tuult taga ajada ja lõpuks suu kõrvuni vee peal kihutada isegi kui järgmine hetk kogu selle eufooria juures on lainesse või liiva kinni sõitmine ja nina kaudu vee hingamine. Igaljuhul väärt sõit, kui vaja, tuleb merevee joomine ära õppida.