Caticlani sadamast 5 minuti kaugusel asub super ilus surfikoht. Hommikupudru sees ja kell 9.00 asusime teele. Reisikaaslasteks siis Ranno oma perega, Linda ja Madis. Union Bay rand meenutab suuresti Bulabog beachi. Eemal ümbritseb riif, mis murrab laine ja kaldaalune osa on flätt. Põhi on muidugi liivane ja mõnes kohas pesitseb mererohtu. Siilipoisse ja suuri teravaid kive põhjas ei ole. Hmmm muidugi kõige suurem nauding selle koha juures on muidugi see, et õpilasi pole jalus ja teisi sõitjaid genereerimas. Saab rahulikult hypetele keskenduda ja pole ohtu, et keegi sulle selga lendab Tuult jagus kenasti minul 9 m2 obsessionile ja Linda sõitis 7 rutsisega. Tegin 2 setti ja mõlemad sellised 1,5 tunnised. Ranno ja Kerli pildistasid vaheldumisi tegevust merel Kõik harjutasid suure himuga ja õnnestumised olid silmaga märgatavad. Linda sooritas esimese hyppe ja edukalt (ass landing). Ranno genereeris uh kiteloope ja f-16. Hmmm aina paremaks lähevad. Madis yritas esimest korda uh backroll kiteloopi ja sai kenasti tehtud. Kerli esitlusest tuli uh trikke robinal. Silma jäid kenad railey`d ja frontrollid. Õhtuks olime kenasti kodus Boracay saarel. Superlux sõidupäev, mis jääb kauaks meelde Pildid lisan hiljem albumisse..ehheeeee

Welcome to Asia’s first ever international kiteboard competition tour!!!!! Sellel hooajal 2009-2010 toimub siis esmakordselt Aasias sellise tasemega võistlus. Võistlused toimuvad 5 eri kohas; Hiina, Vietnam, Hong-Kong, Filipiinid, Tai. Võistluste avalöök anti Hiinas juba 29 oktoober ja grand finaale Tais 25-28 märts. Võistluste distsipliin on freestyle ja kursisõit ja nii igal etapil. Kite Asia Tour´i mõte on siis selles, et anda võimalus ka aasia sõitjatel ennast näidata. Eks neid kohalikke staare võistlustel jagub nagu nt Ken Filipiinidelt ja Yo Taist. Boracay etapp toimus 24-27 veebruaril Bulabog Beachil. Praegu on tuultega siin Filipiinidel nii, et puhub enamasti hommikuti. Päeval tõuseb vesi ja koos sellega on ka tuul läinud. 24 veb alustati freestyle võistlusega. Hmmm kohal oli sõna otses mõttes maailma paremik. Kuna Mallory De Villamarque (northi teamrider) ja Floriuan Daubos (naish teamrider) tulid siia chillima ja treenima selleks ajaks Eesti poistest osales Boracay etapil Priidu Null, flexifoil team´i sõitja. Mina kahjuks ei osalenud võistlustel (pussy olen…prrrrrrrr). Teglt olid mõned põhjused miks ma kaasa ei löönud. Ühesõnaga esimesel päeval eriti tuult ei olnud ja õhus lendasid 12-16 m2 lohed. Priidu alistas kenasti esimese vastase——-tubli. Teine päev alustati varakult ja tuult jagus kenasti 7-10 ruuduste lohedele. Teine päev läks loosi tahtel kokku Mallory vs Floriuan. Mmmmmm mida trikke vennad genereerisid…….ulme. Siin muidu ikka Aasia kutte vaatad ja imestad, et kuidas nad ikka neid trikke teevad. Hmmm maailmatase on ikka hooopis teine. Minu jaoks oli see esmakordne näha duelli selliste staaride vahel. Ikka suu vajus lahti, kui vennad kordamööda trumpasid üksteist üle samade trikkidega. Race võistluseid ma eriti ei jälginud, kuna pole eriti atraktiivne minu ajoks 26, 27 veebruaril oli jälle prognoos lahjem ja suured lohed lendasid. Üllatuseks muidugi ei võitnud freestyle võistlust ei Mallory ega ka Flo. Esikoha pälvis Inglismaa noortemeister Robin Snuggs, kes suutis ennast 100 % realiseerida õigel ajal. Mallory vs Robin olid koos juba 1 finaalsõidus, kuid siis suutis Mallory ühe hyppega lohe palmi otsa saata ja sellega oli sõit sõidetud. Võistluste resultaat: www.kiteboardtour.asia/resul... . Võistluste fiiling oli viimasepeal ja Eesti lohesurfi fänne jagus küllaga. After party ja muu samuti tasemel. Viimane etapp juba Tais ja Priidu lubas osaleda. Pöidlad pihku, et Nulli poisil ikka hästi läheb Enne KTA võistlust toimub PKRA 2010 aasta esimene etapp ja koht sama. Meie pakime siin Boracayl oma kohvrid 17 märts. Teeme 2 nädalase trippi Vietnami ja Kambodza-sse. Kohtume juba Eestis!!!!!

Oleme juba pikalt (al 30 sept) Boracay saarel Filipiinidel surfanud, et hing ihkas midagi erilist Oli aeg organiseerida üks Seco saare reis. Paljud surfikoolid pakuvad Seco reise ja hinnad on ka seinast seina. Meie plaan oli teha oma seltskonnale (Eesti pundile) ise reis. Tripp Lindaga algas 17 veebruar. Sõitsime liinibussiga Culasi sadamasse, kus ostsime söögi- ja joogikraami tulevaks tripiks. Kapteni härra kutsus meid oma koju, 15min kaugusel Culasi sadamast, saarele Malalison. Seal veetsime ka öö. Saarel pidavat 500 perekonda elama, mida oli küll väga raske uskuda Hmmmm, tunne oli küll saarele jõudes, et “lets get lost” Saarel elektrit muidugi polnud ja elamised inimestel väga lihtsad onnid. Ööbisme Lindaga ühes neist paljudest, mis oli omaette lahe kogemus. Kapteni tytar tegi meile enne pimedat saare ringreisi. Õhtusöögiks grilliti tuna kala ja kõrvale riisi. Peale sööki võtsime Kapteni ja tema vennaga rummi (tanduay). Jõime rummi ja arutasime maailma asju nagu tavaliselt Hmmm öösel muidugi väga magada ei saanud, kuna palav oli ja onni seinad ka väga helikindlad polnud. See selleks, et hommikul päiksetõusuga olin üleval nagu 5 kopikat. Teised reisikaaslased eesotasas Priidu Null-ga alustasid oma sõitu 18 veebruari hommikul kell 6.00 Boracay saarelt. Culasi sadamasse saabusid nad enne lõunat. Meie Lindaga eelnevalt organiseerisime söögi ja joogi jne kraami paati. Enne pikka paadisõitu oli väike kehakinnitus ja reis võis jätkuda. 2,5 tundi lainetes loksumist ja kaua oodatud Seco saar. Tõesti väga väike saar on Seco keset ookeani. 50×400 m suurune kergelt hobuseraua kujuline saareke, mida ümbritseb eemalt riif, et suured lained saart minema ei viiks. Kohale jõudes oli tõus kõrge ja saime kohe kaldasse sõita. Tuul puhus kenasti 7 m2 lohele Kiirelt kamad kokku ja merele. Hmmmm luks koht ikka surfamiseks. Sõita on siis võimalik saarel onshore ja offshore suunaga. Ehhhe no arvake ära, mis suuna ma valisin???? Offshore ikka ja vesi peegel sile…………….mõnus Tuul oli siis esimene päev suhteliselt tugev ja unhooki väga ei raatsinud võtta. Hmmm kiteloope tuli konksus palju ja hangimist jätkus kuni pimedani. Õhtuks oli mõõn, vesi alla põlve ja sellega sõit sõidetud. Tuul muidugi puhus edasi ja väga ilusti veel. Õhtuks valmistas Kapten meile riisi ja grillkana ja tydrukud hakkisid salati kõrvale. Enne magama minekut väike rumm ja ekskursioon ümber saare Ööbisime kõik kenasti lageda taeva all. Tekk oli madratsiks ja lina tekiks nagu Filipiinidel kombeks Hommikul tõusime päiksega, pudru sisse ja merele. Teine päev siis maasikas tordile, et tuul kenasti rahulikum, mis lubas vabamalt ennast õhus tunda. Hommikul sõitsid esimesena tüdrukud, kes teevad suuri edusamme surfamises (Linda, Kätlin, Katrin, Annett). Ott poiss kimas merel nagu pöörane ja Kalju sai bodydragi kenasti lukku. Lõunast oli tõus nii kõrge, et ………hmmmm oli minulgi aeg sõitma minna. Null ühines ja Annett asus filmima. 9m2 Obsession sobis mulle ja Priidu valis 10,5 m2. Noooo vaieldamatult parim sõidupäev minul, kuna kõik sujus ideaalselt. Harjuta mida tahad, kuna pole mingeid ohte, ega segavaid faktoreid. Ruigasime Priiduga kuniks jõudu ja tahtmist jagus. Super luks sett siis mõlema poolt. Õhtuks grillkala, riis ja kartul. Joogiks ikka ja jälle tanduay. Ega kaua vastu ei pidanud, kuna väsimus tegi oma töö. Hommikul tegime joogat Katrini ja Kristjani juhendamisel, nagu ka eelneval hommikul. Kolmanda päeva hommikuks olin nii läbi, et merele nagu kuidagi ei kiskunud. Usinad surfarid olid kõik kenasti merel ja mina pildistasin. Hmmm ah jaa Ove aitasin ka eelmine päev 1 triibuni peale 20 min harjutamist Enne ära minekut tegime veel lõunasöögi, asjad kokku ja kodu poole teele. Tagasiteel oli tuul vastu ja loksutas korralikult. Pimedaks olime kodus Boracay saarel õnnelike ja tervetena. Tublimad ja tugevamad tegid veel afterparty white beachil koos sõbra tanduay rummiga Suured tänud Lindale maitsva toidu eest. Priidule ja Annettile hea orgunni eest ja müts maha KÕIGI toredate reisikaaslaste ees: Kalju, Ove, Ott, Kristjan, Stieg, Katrin, Kätlin. Hmmm ütlen ausalt, et Seco saarele lähen tagasi juba esimesel võimalusel…ehheeeeeee Pildid ja viidik tulevad järgi