pikk ja okkaline saab sinu tee olema, kui sa peaks tahtma surfariks saada, ütleb tuulejumal sulle kohe algul.

aga ega sa ei usu.

keegi ei usu ja neid uskmatuid ning samas optimislikke oli teisipäeval pärnu liival koos terve koorekiht - kohal olid rauno, papa, oll, martin, gunnar, eneli, henry, tarmo, kristjan ja ka liisu, mina ja eneli.

kusjuures ma olin veel liisu ära meelitanud töölt vaba päeva võtma, et olla pärnus, sest lubas tuult kuni 9 meetrit ja päikest ning superpäeva.

tünga said kõik. oli palja ülakeha ja musklite näitamise päev

ainus hea asi selle päeva juures oli aga see, et järgmiseks päevaks oli prognoosi oluliselt paremaks teinud.

mis tähendas, et ma ei suutnud pärnust lahkuda ja õigesti tegin.

kolmapäeva hommikul tegin 9.01 silmad lahti, tegin kolmele mehele hommikusöögi ja minek.

raeküla ujutas ja puhutas. vesi parklani ja tuul 9,9 puhangud 11,8. pumpasin 6-se täis ja läksin kell 10.40 peale. olin tol päeval kõige väiksema lohega surfar, aga minu usin 6-ne lustis nagu võrdne võrdsetega fläti, vahurulllide ja lainte vahel kuni kella kolmeni.

siis tellisid kohalikud naljamehed randa pitsa, mis sai sõbralikult ära jagatud ning kuigi oll ütles, et tuleb ennast lestaks sõita, siis mina olin juba väga rahul ja väga väga väsinud.

käed olid poomi hoidmisest nii läbi, et tallinasse sõites ei saanud rooli muud moodi hoida ja väänata kui pöidla ja nimetissõrmega. nii läbi olid peopesad

aga raeküla nägi selle tormiga välja nagu üks suur liivaväli - selline helekollane ja düüne täis. nagu oleks kõrbes sõitnud.

nüüd ma siis tean, millest oll räägib, kui ütleb et raekülas oli hea päev ruigamiseks ja miks nii mõnedki mehed veel pärnusse ja raekülla kolinud on.

kade olen ja samas on mul hea meel nende pärast. oli imeilus surphypäevakene!!!

surfis 4 tundi