Annan teada, et olen tagasi kahenädalaselt surfilaagrist Marokos. Detsembri alguses tegin kiirelt otsuse ära, et tuleb minna, sest laines sõitmine ja harjutamine on Eestis pagana keeruline. No ma ei pääse alati Ristnasse ja tahaks rohkem enesekindlust, et Väänas võtta järjest väiksem ja ilma strappideta laud ning käe otsa väike veivilohe. Mitte suurem kui 5 m2. 

Seega, Essaouria it was! Kaasas lainelaua õpetaja Kristjan ja Eerik ning lohespets Ints. 

Prognoos oli võimas - esimesed viis päeva näitas sooja, päikest, tuult ja laineid. 

Kõik hõõrusid käsi, et ohohoooo, sest mulle oli enne reisi just räägitud Marokost kõike vastupidist - seal on külm ja rõske ja sajab ja laine on 4 meetrit ja ei pruugi üldse puhuda. Viienda päeva hommikul ei viitsinud pea keegi enam merele minna, sest see iga päev tühjaks sõitmine kurnas ikka väga ära. 

Mina sain selle kahe nädala jooksul teha lainega kõike - sõita 10 m2 ja twintipiga, sõita 9 m2 ja lainelauaga, sõita 6 m2 ja lainelauaga ja sõita kuuel järjestikusel päeval järjest väiksema ja tehnilisema lainelauaga. Lõpuks jäin pidama oma lemmiku, NSP 8'2 juurde. 

Kui siis üks esmaspäev tuult ja lainet hommikul polnud, siis tegime SUP race ja naistest olin kiireim vee peal. Juhuu. 

Ma jätan jutustama need miljonid muud seigad tangine'ide, siniste taksode, maybe camel, maybe not, 
öölmõust ja Supplies! teemadel, aga soovitan Essapuriat kõigile, kes tahavad lainesõidus paremaks saada. 

Meie kahe nädala jooksul oli laine 1.1 kuni 1.6 m kõrge ja oleks saanud veel kõrgemat, kui oleks läinud kõrvallahte Sidi Koukhis, aga sai tõesti harjutada lainetunnetust. Ma vaatan nüüd juba Vääna prognoosi 
hoopis teise pilguga ja ootusärevusega hinges. 

Seega, soovitan! 

Eelmine postitus siin sai tehtud teemal "Hooaeg avatud" ja täna siis vist postitus teemal et vist sulgesin hooaja. Väänas paistis päike ja lubatud vihma ka ei tulnud, seega pumpasin oma 12 täis ja peale. WSW Väänas võib vahel olla tricky ja täna oli see eriti TRICKY! Kalda all ei puhunud üldse, merel puhus justkui liiga palju ja vahel ei puhunud merel ka! Selline imelik ja kiuslik tuul oli täna. Õnneks laine korvas merelemineku vaeva, sest rull oli ilus ja vahel ikka 3-4 meetrine. 

Kokku olin vees umbes 45 minutit ja peale mind pusserdasid veel kaks kutti, aga kõrgust nad küll ei hoidnud ja tegid mõlemad lõpuks uhke pika sammuga walk of shame'i ära tagasi baasi. Vahel on ikka hea olla naine ja kaaluda 60 kopikatega! 

Aga ilus hooaeg oli! Ja veel selline lõpp!

Olen siin juba kaks nädalat nillinud, et kas nüüd või nüüd või nüüd, aga ei ole seda asjade vajalikku kokkulangemist olnud - tuul peab puhuma, tööd ei pea olema ja Mia ehk surphybeebi peab olema lasteaias. Täna tuli see päev! Kirdetuul ehk Katariina kai, 10 m/s ehk 8-ne lohe ja päike, mis ei lasknud "Ei" öelda.

Aga siis kell kolmveerand 11 olin kamadega rannas ja lugesin merel kokku neli lohet. Sobib! Kuiva kalipso start, natuke kruisimist, switchi ja loop transitioneid, aga siis juba edasi natuke kõrgushüppeid. Edasi võtsin back-rollid käsile ja kolmas katse läks sujuvalt üle F16-ks! Kui hooaeg nii hakkab, siis TULEB hea aasta!

Korra muidugi suutsin lohe mahatõmbamise asemel safetyt tõmmata ja väikese paanika tekitada, kui liine hakkasin õigest sättima (võtsin korraks leashi lahti) ja pagi lohe ära viis. Aga üks tüdruk, kellel ma olin just enne seda aidanud lauda leida ja koju saada, püüdis lohe kinni, et see metsa ei lendaks.  

Seega, ilus algus hooajale! Glissis näeme!

Pikad pühad, pikad liud! Põltsamaal saab ka purjetada, nagu me just Fideliga tõestasime. Kohe Põltsamaa külje all alub endine lennuväli ehk Kuningamägi, mis on suuuuur tühi maalapp eriti põhja - ja lõunatuultele.

Täna puhus siin 5-8 meetrit ja öine külm oli lume ka mõnusalt krõbedaks koorikuks teinud.

Sõitsime kiirust, no 50 km/h tuli ikka, siis harjutasin switchi ja slaalomit, loopiga suunamuutust jne kuni enam ei jõudnud. Kolm tundi selle talve parimat lustimist!!! Veel natuke hüümärke! Juhuuuu!

kuna see talv olime pikalt aafrikas, siis jõudsin sissekandeid teha vaid www.getaway.ee lehel. 

leidke sealt lugemist ja lisaküsimused teretulnud. 

täna oli ametlikult viimane tööpäev arubal ja nagu tellitult ei olnud õpilasi.

seega, kell 11 regasin üles 9,5 kahoona ja merele. hommikul oli merel vaid kaks inimest, seega pea terve peegelsile laht vaid minu käsutuses.

kahoona on naislohe, seega meie koostöö sujus. pehme, koostööaldis, mitte liiga jõuline lohe. üks tund aega lobisesime ja vahetasime pilke, kuni merele lasi üks algaja, kes otse minu ees sõitis sõitis sõitis ja siis korraga lohe tagasi viis ehk täpselt nii et minu lohe tema liinide vahelt läbi lendas.

püüdsime küll uuesti liinidest läbi pugeda oma poomidega, aga mis sassis, see sassis, sest lohe hakkas loopima ning me mõlemad lasime lohed enda küljest minema ning philip korjas need minuti pärast merelt üles.

siis natuke liinidega pusimist, uus set-up ja uuesti peale, sest selle tundega nüüd küll ei tohi päeva lõpetada, et päeva kõrghetk on safety tõmbamine.

umbes pool tundi sählasin veel ning siis läksin lõunasööki sööma - south west taco salat - chili con carne, juust, krõpsud ja palju rohelist.

ning siis oli aeg muutusteks. monique pakkus mulle oma lohe proovimiseks ning teadaolevalt on tegu lohega, millega on püstitatud hetkel kehtiv lohesõidu kiirusrekord - 52 miili tunnis! lubage esitleda - cabrinha crossbow 2010!

ja ei saa salata - tegu on väga võimsa lohega! stabiilne, aeglane pöördeid tegema, aga veab nagu loom! väga luks ja väga meeliülendav, sest aruba flät sobib sellele lohele ju imehästi!

sõitsin kuni käed ja selg ära väsisid ning isu täis sai. ausõna, superpäev viimaseks tööpäevaks armando lohekuuris!

ja homme õhtul on merel chickide session - üks fotograaf lubas tulla ilupilte tegema ja me kõik oleme nagu üks naine homme trikitamas ja lustimas.

mulle aruba meeldib!

pole vahepeal sissekandeid teinud, sest merelkäimised on olnud pigem tunni keskel ringisählamised või siis tunni lõpus paar-kolm triipu. (kui kogu aeg puhub 8-10 meetrit, siis lihtsalt ei teki enam vaimustust...)

vahepeal tegelesin surfi õppimisega, sest läänekaldal tekkis tõusu ajel korralik surfilaine ja sai siin juhendajaga paar korda õppimas käidud ning siis omal käel teiste surfinaistega laineid püütud.

aga siis eile oli see õige tuul ja õige päev ja nii edasi. ses mõttes on mere ääres lahe töötada, et sa näed kohe kui see ÕIGE tuul laksama hakkab ja saad ennast kolme minuga merele orgunnitud.

eile lõuna ajal puhus siis 12-13 meetrit ja seitsmene waroo oli nagu varnast võtta. teine sõlm, 136 LF laud ja tuld! oi oli hea!

ma olen ikka pigem kiiruse ja krüssamise naine kui trikitaja kuigi paar ägedat jaibi ja switchi tulid ka välja. ps. arubal on nii pagiline tuul, et trikkide õppimine on tegelikult välistatud või siis väga raskendatud. mis ma räägin, enamus sõitjatel on siin raskusi kõrguse hoidmise ja kojunaasmisega, seega minu merelesööstud ja tiirud ümber laevavraki on ülbed ja kadestamisväärsed

seega, eile oli väga väga hea päev. kaks tundi türkiissinisel merel ja mahatulles üliõnnelik.

nüüd veel nädal ongi jäänud ja siis saab lumele lustima. hei lumeinglid, siit ma tulen!!!!

lubatud ja tehtud!

pesu pesin laupäeval ära, seega esmaspäevane päev kuulus vaid mulle ja bocale. ja joeyle, kes on ka nüüd siin umbes kuu aega olnud ning oli küps minema Bocasse.

ega 40 minutit sõitu ikka iga päev ette ei võta, sest olgugi et siin on soe, siis päevad on lühikesed ning kell 6 on nipsust pime.

aga kohal me kell 1 olime ja kuni selle nipsuni siis.

filmisime ja lohetasime. tegime pausi. trikitasime. sõitsime suuuuuurtes lainetes. tegime hüppeid ja kokkuvõte:

cabrinha 10 on väga hea lohe hüppamiseks. boca on väga tore koht lustimiseks. esmaspäev on parim päev bocatamiseks, sest aruba inimesed on tööl või puhkavad nädalavahetusest. 4 tundi on juba surfamise moodi.

varsti jälle