kui kahju mul on, et neid vääna päevi on aastas nii vähe!

neid veenvaid vääna päevi, kus puhub kümme meetrit, kus päike paistab, kus laine ranna all muudkui rullib ja rullib ning taamal on lained nagu gulliveri mere peal.

oh oleks mul ainult häält olnud, siis ma oleks rõõmust rõkanud pärast igat tõusu ja lainet ja triipu, aga õnneks jäi hääl surfilaagrisse, leiunurka. nagu sadade teiste inimeste hääl...

kell kaheksa tuli peale juba kolmas vahetus ehk need kes varem ei saanud ning kes ei uskunud et nii hilja veel puhub!

õnneks kutsuti mind otse merelt sõprade juurde, kes õhtusöögiks kodust pastat ja bezeeküpsiseid, seega viie punkti skaalal kümne punkti päev!

mjäu!

surfis 3 tundi