Lõpuks jõudsin oma elu esimese tõsisema surfipäevani... möödunud aastal sai lohe koolitus läbitud. Augustis käisime Olzi, Kata ja Sirliga Hiiusurfi laagris, kus tuult ei olnud - 2 päeva jooksul vaid mingi 3-4 m. Selle vaesega proovisin lennutada seks ajaks soetatud 9 m2 LF. Korra sain üles, loomulikult oli tuult liiga vähe, nii nagu ka oskuseid, ning mu uus kallike lõpetas vees, kust seda enam üles ei saanud ning kogu üritus lõpes liinide adrust ja vetikatest puhastamisega. Olz vist paar triipu oma 13-sega sai ikka tehtud... Kehva tuule peale sai siis lohelauad tuuletakistuseks sätitud ja hoopis päikeselist rannailma koos grilli ja chilliga nauditud. Ka avastasin, et minu "uue" lohe üks ribi ei pea ning selleks aastaks jäigi asi sinnapaika.

Vahepeal lasin lohe müüjal (LF esindajatel) lohe korda teha. Nüüd juuni viimasel reedel sai vaadatud, et idatuult on justkui piisavalt, ja kolleegi Kallega sai siis Katariina kaile peale lennatud. Lohe üht ribi, sedasama, mida parandati, pumbates aga käis plaks ja ribi vajus tühjaks... mida hekki??? mis, miks??? tundus, et minu lohetamisega alustamine ei saa kuidagi vedama... 

Kalle aga rahustas mind, ütles et teeb paar triipu ära ja võib mind siis oma 13m2 lohega aidata-juhendada, et ma ikka otsa peale saaks. Kalle on keskmisest suurem mees ja tema vedamiseks oli tuult suhteliselt napilt piiri peal... seega sobis plaan hästi  aitasin tal lohe käima panna, kuid unustasin kohe, kuidas tema lohe välja näeb, ja nii Kalle kadund oligi... mõne aja pärast kuulsin teda mind kutsumas ja siis sai põhialused meelde tuletatud, body dragi ja krüssamist harjutatud. Lohe käsitsemine ja juhtimine tuli mul kenasti välja... Siis võtsime ette veestardi. Võib-olla oligi tuult vähe, sest mingil hetkel olime me Kallega vees ainukesed... aga me ei jätnud jonni ja veestardid just kõige paremini välja ei tulnud tuule nõrgenemise tõestuseks toodi üks lohesurfar rannavalvega ka kuskilt laevateelt ära - oli uljalt minema purjetanud, misjärel kukkus tal lohe alla ja seda ta enam üles ei saanud. Kokku möllasime vees mingi vist 2,5 tundi, startimisel tundus et mingi loogika ja nõks jääb mul ikka puudu - püüdsin vist kohe külgsuunas liikuma hakata, mis aga lõppes sahkamisega, nii kui veest välja sain nii sinna kohe tagasi ka kukkusin... eks aeg annab arutust ja oma tagumiku tunnid tuleb ära teha, nagu Kalle ütleb

Oma lohele uue ribi tellisin Olegilt, sest LF meestel lihtsalt ei ole varuosi - olen nende peale veidi karvane... asi ole lihtsalt varuosades, vaid ka suhtumises ja suhtlemise stiilis - aga jäägu see sinna praegu..

Igal juhul tänan südamest Kallet, kes oma surfipäeva (ja mitte ainult oma vaid ka oma poisi) minu pärast ohverdas, mind õpetas, juhendas ja aitas ning toeks oli. See oli mulle suureks abiks ja sisendiks minu edasises arengus. Järgmise surfamiseni!

surfis 2.5 tundiKatariina kai