Hommikul teen viimase kvaliteetse skype kõne Tomile, jahvatan kogu oma puuvilja ülejäägi smuutiks ja kell 9:00 astun meie kiirpaadi pardale koos uue kamba külalistega. Natuke kahju on isegi linnast lahkuda, mis siis, et see tänu teetöödele üsna jube mülgas on. Aga siiski tahaks veel natuke vaba aega, et lihtsalt omaette olla. Saarel on see pea võimatu...
Esialgu kulgeb paadisõit üsna muretult ja ma ei põegi väga, et korralikku hommikusööki ei teinud aga peale kaht tundi kihutamist jõuame riifilt välja avamerele, kus koheselt hakkavad meid kiusama suured lained ja vihmapilved. Hakkan juba kahetsema, et midagi ei söönud sest tühja kõhuga on üsna lihtne merehaigeks jääda. Õnneks võtab ainult kergelt iiveldama ja saarestiku riifile jõudes olukord normaliseerub.
Kohalejõudes aitan poistel paadi toidu ja joogivarudest tyhjaks laadida ning peale seda tõttan koolitama. Ilm on vihmane ja kole ning tuulesuund eriti kehva. Bossu need vabandused ei morjenda ja kupatab mind siiski uustulijate Mary ja Billiga vette.
Võtan 7m2 sest tuul on kõva. Veel enne väljasõitu tuleb viskab boss mulle 9m2 ka sekka öeldes, et tuul on kukkunud. Kohale jõudes aga pole üldse enam tuult ja isegi 9m2 toimib hädavaevu. Õnneks päästab boss mind hädast välja tuues 12m2 aga niipea, kui olen selle üles seadnud, rügavad meie poole uued vihmapilved ja tuul tõuseb hoolega. Isegi nii, et 12m2 liiga paljuks kujuneb. Teen koolituse ära aga parim see just pole. Õhtul mängime terve kambaga kaarte. Selline huvitav mäng nagu "lusikad".

Pildil: rnnak tagasi saarele