Kõik algas sellest, kui eelmine talv Tais, Koh Phanganil töötasin ja paar nädalt enne ära tulekut kaht uut instruktorit kohtasin (kes minu asenduseks telliti). Laia ja Ramon - superäge paar. Laia alustas oma instruktori karjääri umbes samal ajal, kui minagi ja üllataval kombel töötasime esimestel aastatel samades riikideski. Egiptus ja Zanzibar. Egiptuse aegadest teadis ta näiteks Marttit väga hästi.
Laia rääkis koguaeg ühest saarest Belizes, kus ta tööl oli olnud ja mis oli üks ägedamaid kohti üldse. See jäi mind korralikult kummitama ja terve suve võtsin hoogu, et sinna oma CV saata. Aga läks nii nagu ikka...

Sügisel hakkas saare teema uuesti peas haamerdama ja mingi hetk avastasin Slickrocki töökuulutuse facebookist. Kirusin ennast, et varem asja kätte ei võtnud sest nüüd pidin sadade teiste instruktoritega töö nimel võistlema. Mis siis ikka täiendasin oma CV ära ja saatsin teele. Peale seda paluti mul igavene posu pabereid täita ja erinevaid litsentse ja dokumente saata. Võtsin jälle nädalakese hoogu, et sellega tegelema hakata, kui saare boss isiklikult mulle kirja saatis ja küsis, kus mu dokumendid on ja kas ma ikka olen veel tööst huvitatud. Panin kohemaid kõik pahna teele, mis nad tahtsid ja paari päeva pärast oligi töö minu.
Järgmiseks sain veel hunniku pabereid täita ja siis veel saadeti pikk memo teemal mida võtta, mida jätta. Millele ma loomulikult eriti ei keskendunud ja saabusin saarele nagu muretu lilleke.
Päeviku kirjutamise idee tuli minu kallilt vennalt, kes on mulle juba ammu peale ajanud, et ma peaks oma seiklused kirja panema. Ta ise on hetkel teist aastat Austraalias ja peab samuti igapäevaselt päevikut (https://medium.com/@antsh)
Kuna saarel internetiga on kehvad lood ja sotsiaal meediasse midagi postitada ei lubata, siis on päeviku pidamine heaks väljundiks.

21 november 2017 oli mul väljasõit eestist Belize poole. Vahepeatumised Helsingis ja Miamis, viimases sain 17h passida. Tegelikult ei pidanudki passima vaid võtsin hotellitoa ja sain ennast lennust korralikult välja puhata. Kuna saabusin õhtul ja väljusin hommikul, siis linnapeale ei läinud. See oli mul esimest korda Usas viibida.