Viimaks reede. Ma ei ole suutnud siiamaani selle grupiga ühele lainele saada ja mul on jube hea meel, et täna viimane päev on.
Hommikul puhub hea tuul ning sujuvalt sätin end rannapoole. Mj lasebki mul minna ja veedan kogu 3h vees. Tuul on langevas tendentsis, nii et alustuseks hüppan veidi ja teen snorgeldajetele showd. Siis, kui kõik jalga lasevad lähen saare tippu sõitma, et natuke friistaili harjutada. Avastasin selle spoti eile, kui sussidest liiva välja kallutasin. Niipalju ilusat madalat vett ilma korallipuruta. Mitt just megaflätt aga parem ikka, kui saare esine. Kahjuks sobib ainult NW suunale, mida siia just väga tihti ei satu.
Niisiis võtan mõned lihtsamad trikid ette ja vaatan kuidas vorm on. Passidega olen jube aeglane. Mäletan sügisel kodus 6/4 kalipsoga olin palju kiirem. Aga harjutamine teeb meistriks ja mõne aja pärast hakkab blind judge jälle sõbralikumana tunduma. Tunnikese harjutan ja siis sõidan saare ette tagasi juhuks, kui keegi äkki windsurfi vastu huvi tunneb.
Võtan surfilaua ja paarutan sellega edasi tagasi ja teen freestyli. Vetikat on niipalju, et pidevalt on midagi uime taga mind takistamas. Hoolimata sellest saan oma surfilaua trikid ka uuesti lukku.
Väga viis hommik, sain kolme distsipliiniga tegeleda. Harva, kui nii juhtub!
Peale sessi lõuna ja siis Tommaga pool tunnikest juttu. Ning just siis, kui olen otsustanud logelemise lõpetada ilmub mu uksetaha Lucy, kes ütleb, et ma võiks logelemise lõpetada. Kuigi mingeid töid tal mulle anda pole. Lähen vaatan, mis poisid teevad ja parasjagu ongi neil abi vaja vana palmipuu ära vedamisel. Mind pannakse käru taha ja veeretatakse pakud peale. Tip top töö, vean puitu rõõmuga.

Peale õhtusööki lähen sukeldujate poole, et Audreyga hüvasti jätta sest ta läheb kaheks kuuks Mehhikosse. Mängime mingit nõmedat täringute mängu ja lõpuks olen jälle megaväsinud. Blogi kirjutada ei jõua ja magama saan alles 22:30