Öö oli rahutu sest kusagil 1 paiku jõudis kauaoodatud front kohale ja tuppa tekkis üsna kõle tuuletõmme. Kuigi olin juba kringliks külmumas, teise teki järele ma siiski minna ei viitsinud. Ühtäkki aga hakkas tuul nii jubedalt lammutama, et mul hakkas hirm välja vihmapesu ootama jäänud lohede pärast. Viskasin kuue üll ja läksin keset ööd lohesid päästma. Õnneks olid nad veel alles ja sain nad ohutusse kohta paigutada. Hommikul sepitsen plaani, kuidas nii surfama minna, et hundid oleks söönud ja lambad rahul. Kuna on laupäev, siis esimese poole päevast pean bungaloid koristama. See aga segab ilmselgelt mu surfiplaane.
Lõpuks rehkendan välja ühe tunnise akna. Kell 7:00 sean oma varustuse üles, panen kalipso selga ja kohe peale hommikusööki olen vees. Saan surfata kuni üheksani. Tuult on umbes 11-13 m/s aga oma 9m2 rpmiga on raske head hangtime saavutada. Hirmus puhanguline on ka.
Peale sessi tõttan dussi alla ja siis juba majakesi koristama. Seekord aitab mind uus juhataja Charlie. Olen jälle lõunases nõudepesu vahetuses ja see on kõige hullem sest pean topelt nõud pesema. Vana grupi ja uue grupi. Charlie hiilib sellest eemale ja pean enamuse üksi pesema. 14:10 tahab Charlie minuga miitingu teha, nii et saan vaid pool tundi aega, et Tomile helistada.
Miitingul me väga süviti ei lähe ja Charliet huvitab vaid see, kas kohalikud giidid on mulle külge ka juba ajanud ja kas ma olen näinud kedagi külalistega flirtimas. Ma ei hakka poiste elu raskemaks tegema ja vastan ei. Arutame elu natuke veel ja siis lepime kokku, et lähme windsurfima.
Ilgelt külm ilm on, nii et võtan suure laua ja väikse purje ja teen ülesandeks mitte vette kukkuda. Missioon saab täidetud!
Õhtul on tutvustamine ja sukeldujate osakonda esindab seekord Beverly. Sööme kooki, jutustame ja kuulame moosekant Germani.

Pildil: Beverly, Mj ja German. (German ei ole tegelikult sakslane)