Öösel ma ei maga endiselt väga hästi sest leinan ikka veel oma vaba aja kaotust. Hommik algab jälle pilviselt ja tuuliselt. Tõmban paksemad vammused selga ja lähen koristama. Seejärel nõudepesu, hommikusöök ja Briani koolitus. Seekord teen talle kohe kaldal lauale saamise teooria ka ära. Merele minnes aga unustan oma kella maha ja nii me seal oleme teadmata kunas tagasi tulla. Päikest ka pole, nii et selle järgi orienteeruda ei saa. Jääb vaid üle õpilase esimeste väsimuse märkide järgi ennustamine. Brian õpib ülikiirelt ja õigepea ta juba laual ongi. Mõned kenad sõidud ja siis hakkab lohe kaootiliselt sinna tänna liiga palju rändama ja otsustan tunni lõpetada. Tagasi jõuame 11:40, nii et väga mööda ei pannudki!
Peale lõunat saan lõpuks Tomi whatsapis kätte ja saame peaaegu pool tundi vestelda. Kurdame üksteisele kõik mured ära ja siis, kes magama, kes tagasi tööle.
14:00 pean windsurfi osakonnas olema, et Luist järjekordselt aidata. Seekord olen targem ja panen oma 5/3mm pika kalipso ja 2mm jaki sinna peale. Nii et mul on 7mm neopreeni seljas!!!!! KARIIBIDEL!!! Ja näpud ikka külmetavad sest mõtlesin, et äkki kindad oleks liiga palju.
Aga tänu nendele vammustele on palju mõnusam olla ja mõttetult vees liguneda. Vahepeal ilmub boss ka välja ja koos parandame ühe poomi ära ja sätime muud varustust. Lisaks õpetab ta mulle mõned trikid ja nipid, kuidas purje lihtsalt ümber keerata, lauaga vette minna, glissi saada jne.
Pärast võtangi omale 6,0 purje ja goboardi ning üritan lauda glisseerima saada aga tuult on liiga vähe.
Õhtusöögiks kala ja juurviljad ning söömise ajal satun jälle vastamisi ühe toreda surfipaariga, kellega mul on palju ühist ja mõnus rääkida! Soovitavad mulle ühte ägedat hotelli Puerto Vallertas, Mehhikos. Kus ideaalne surfbreak on täpselt hotelli ees.