Täna ärkan jälle kahe kolme paiku öösel, kuid suudan uuesti magama jääda ja magan kuueni välja. Seejärel alustan oma vana rutiiniga, pellerite ja dushide koristus. Siis pressin värske apelsini mahla, kirjutan hommikuse menüü ja valmistan nõudepesu osakonnas vee ette.
Täna pakutakse keedumuna, Belize ube ja praesaia, melon, jogurt ja müsli.
Seejärel algab Neri kajaki orientatsioon, millest ma osa ei võta vaid selle asemel sätin koolituseks mõned lohed valmis.
Pärastlõunal otsustamegi koolitusega alustada, lootuses, et äkki tuul ka meiega üheltmaalt ühineb. Kahjuks ei ühine, niisiis lähme Neriga snorgeldama. Kuna ma eilse kajaki orientatsiooni vahele jätsin, siis pakub kõigile nalja minu kajaki valik ja selle käsitsemisoskus. Nimelt võtsin kogmata lastekajaki, kuhu ma hädavaevu sisse mahun. Ka olen unustanud, kuidas paadist väljuda ja tagasi ronida. Spikerdan teiste pealt ja õnneks saan kogu reisi nii tehtud, et kummuli ei käi kordagi.
Snorgeldamine ise on veidi igav, kuigi kalad on jube nunnud!
Tagasi tulles joon ühe kookose ja võtan supi, et laineid proovima minna. Kahjuks on tuul tõusmas ning lainete asemel kartulipõld. Püüan paar väikest ja siis loobun.

Proovin jälle windsurfata ja täna tunnen end juba kindlamalt ning võtan 6,2 purje. See on nii õudselt raske ja kuigi saan mõnel korral isegi glissi, siis üleüldine purje käsitsemine väsitab mind nii ära, et pean loobuma. Olen õhtul nõudepesus nagunii ja pean kiirustama.
Õhtusöögiks kala, juurviljad, kookosriis ja karrikaste. Kõik ise nullist tehtud. Nämma!
Peale sööki jutustab Neri meile iidsetest maiadest ja templilinnakust, mis asub tema külas. Neri ütleb, et tema maia juured ei olegi kohalikud vaid ta pärineb hoopis Itza maiadest, kes kunagi Mehhikost siia põgenesid.
Meie uus praktikant Zac on samuti maia ja tema on kohalike juurtega Mopan maia.
Magama seekord üsna hilja 20:30