Laupäev ehk see kurb päev, kui mu esimene grupp lahkub! Igavesti ägedad inimesed olid nad, ning jään neid igatsema. Glen kinkis mulle oma snorgeldamise varustuse ning saunalina. Ja Lory käest sain veel teisegi saunalina. Nagu eelnevalt mainisin siis neid rariteete siin saarel ei leidu, nii et olin üliõnnelik oma saagi üle.
Uus grupp tuli sisse sama paadiga, millega vana lahkus. Ka boss ja peagiid Neri läksid vana grupiga kaasa ja uue laadungiga saabus 3 uut giidi.
Mul ei olnudki aega sotsialiseeruma hakata sest pidin kohe üht uut saabujat koolitama minema. Dave tuli tegelikult kõrval resordist ja oli juba saare eluga kursis. Saime läbi erinevate vihmapilvede esimesed sammud selgeks.
Õhtul oli mul aega uute giididega maha istuda ja natuke rääkida. Millegipärast on mulle mulje jäänud, et lohe instruktorid ei ole siin just lemmikute killas. Vist seeparast, et kohalikud ei taha oma jootraha meiesuguste valgete "rikkuritega" jagada. Nii et mulle lükati selga terve hulk erinevaid töid ja kohustusi, millega see tipp niiöelda välja teenida. Ühesõnaga kolme kuu jooksul mis ma siin olen ei ole mulle mõeldud vabu päevi ega personaalset aega. Koguaeg pean midagi tegema. Esimesel nädalal saingi vaevu kaks tundi vaba aega, et oma paevikut kirjutada. Olen tuleviku suhtes juba kergelt stressis.

Pildil lahkujad