Ârkan seekord 5 paiku ja kuna edasi magada pole mõtet siis teen wc tiiru ja kirjutan päevikut kuni kuueni. Seejärel suundun oma tavapärasele koristustiirule. Kuna meil on ainult kolm külalist, siis midagi eriti koristada polegi. Edasi rännak kööki apelsinimahla järele.

Peale hommikusööki lähen Wendyt ja Dave'i õpetama. Nad on nii elevil! Kuigi tuul tundub esmapilgul üsna nõrk, otsustan siiski 9m2 kasuks. Täpselt paras, 12m2 oleks üle káinud. Kuigi Wendy ja Dave on endasõnul tunde juba varem võtnud, ei paistnud see väga vâlja, nii et alustasime nullist.
Lõunaks tuul kukkus ja tulime tagasi saarele. Meie surfinurgas möllasid ilusad suured lained aga ma olin liiga väsinud, et minna. Jäin hoopis oma onnis tukkuma. Ärkasin 14:30 ja siis olid juba surfkajakid peal, mis minu sup surfi välistasid. Hakkasin hoopis üht lohet parandama, mis Cully mulle jättis. Esialgu ei tahtnud vanad head parandamis nipid meelde tulla ja oleksin peaaegu juba kilplase tööd tegema hakanud aga õnneks, enne kui kogu lohe ribadeks harutada jõudsin, lõi pähe, et lihtsamalt saaks ka. Tegu oli lekkiva peaballooniga, mida on kerge meie windsurfi laguunis ujutada, et lekkeid leida. Avastasingi, et mõlemalt poolt viimase struti peaballooni ühendus lekib. See on Cabrinhadel kuumas kliimas vist mingi tüüpviga sest meil on peaaegu kõik peaballooni ühendused korduvalt üle liimitud.
Kohe ma parandama ei viitsi hakata vaid viskan homse varna.
Enne päikeseloojangut lähme Dave'i ja Wendyga windsurfima. Võtan goboardi ja 6,0 purje seekord. Tuul nõks lahja ning peale paari tiiru laguneb mul poom masti küljest lahti. Loomulikult just siis, kui ma kõige kaugemal merel olen... Kuidagi vaevaliselt saan tagasi purjetada.
Õhtul hea eine ja varakult põhku!

Pildil: Dave, Wendy, Triina