Neljapäev algab rutiinselt, kui kell kolm öösel sahmakas vihma tuleb ja millele kolistav tuul järgneb. Minu toast sünnib jälle tuuletunnel. Tõmban teki üle pea ja üritan edasi magada.
Hommikusöögi ajal näitab tuulemõõtja peaaegu 20mph, kusagil kaugel mu peas hellitab end üks lootuskiir sõiduplaanidega. Aga lülitan selle juba eos välja sest olen suht kindel, et tänaseks on mul miljon õpilast. Nii juhtubki, kokku 7 õpilast. Pean appi võtma nii Kyle'i, kui ka meie peagiidid Neri ja MJ, kes tegelikult pole õieti lohet lennutanudki. Kyle'iga lähme suurte lohedega välja ning teised lennutavad treeninglohet.
Lõunaks oleme tagasi ning esialgu tundub, et õhtuks mul õpilasi polegi. Vajun juba voodisse lõõgastusmoodi ja tõmban eriti pika kõne Tomile. Päält kaht aga ilmuvad mu uksetaha Kyle ja Neri, kes mulle õpilase olevat leidnud. Üks uutest külalistest, noor grungemees Rainer. Grungemehed mulle meeldivad ja kohe asun asja kallale. Tüüp on eriti osav ja saab ka lõpus lauale. Jube mõnus on vahelduseks selliseid õpilasi omada.
Õhtusöögiks grouper karrikastmega!