Kuna tuult üldse polnud ja saart pidi täna turismi ametnikud külastama, siis oli mul keelatud tööd teha. Aga kuidagi ikkagi juhtus nii, et veetsin tervelt pool päeva lehti ja soga mööda saart kokku riisudes. Kui lõpuks ametnikud tulid sain oma kauaoodatud puhkuse kätte ja Tommaga natuke skaibis suhelda. Ka käisin naaber hotellil külas ja sealne sukeldumis instruktor Allora tegi mulle ilusa ringkäigu. Väga peened ja luksuslikud bungalod on neil. Turismi ametnikud tõstsidki nende levelit ja nüüd nad kvalifitseeruvad rohkem hotellina, mitte laagrina nagu meie.
Pärastlõunal olid enamused meie külalistest hommikusest kajakitripist nii väsinud, et saime oma kambaga surfama minna. Mj, Luis, German ja mina. Lained olid päris pirakad ja läksime sup laudadega. Häid sette tuli järjest sisse ja sain natuke oma oskusi paremaks lihvida. Kauaks aga seda lõbu ei jätkunud sest meil on siin nii nõmedad reeglid, et kui keegi külalistest kajakiga surfama tahab tulla, siis peame meie suppidega lõpetama. See imeb sajaga. Aga kõik ei olnud veel kadunud. Kuna ka tuul tõusis, siis suundusin windsurfi sektsiooni ja otsustasin oma uue alaga lähemalt tutvust teha. Sain kohe Mjlt laua ja 6,4 purje ning kaks kiiret näpunäidet ning läinud ma olingi. Esimest korda proovisin windsurfi 3-4 aastat tagasi itaalias, kui Sandro, Simone ja Maria-Lauraga Gallipolis purjetamas käisime. Neil oli selline sup laud, millele sai purje ka külge panna. Aga selle laua peal ei püsinud ma pooltki nii hästi, kui tänase. Ma ei kukkunud kordagi, saate aru!! Tuul järjest tõusis ja lõpuks hakkas mul kuuene puri üle käima ja pidin lõpetama.

Pildil surfbreak taamal