Täna ärkan nagu ikka kuuest ja tõttan koristama. Rahvahulk on suurem ja koristamine võtab kohe poole rohkem aega. Apelsinimahla ma pressima ei jõuagi, selle asemel pesen kiirelt nõud ja loodan enne hommikusööki Tomiga mõne sõna juttu puhuda. Nüüd on meil wifi jälle tagasi!! Kontorisse jõudes aga haarab boss mul sabast kinni ja näitab terve kuu jagu tuule prognoose. Tulevaks nádalaks mõned ilusad tormid ja siis pikalt vaikust. Esimene torm peaks jõudma meile juba homme õhtul. Haripunkt on öösel ja teisipäeva hommikuks peaks ka veel 30 sõlme jagu tuult jätkuma. Olen põnevil ja woo juba lauanukil ootab!
Tomiga ma rääkida ei jõudnudki... Peale hommikusööki pesen jälle kiirelt nõud ja tõttan tagasi kontorisse ning tõmban kõne Tommale. Ta on parasjagu Annul külas. Ühendus on aga nii kehva, et mingit adekvaatset juttu aetud ei saagi vaid koguaeg "kuuled vä??", "Nüüd kuuled vä??"
Olen üsna frustreeritud sest istun otse ruuteri kõrval. Igaljuhul annan alla ja longin kurvalt oma onni tagasi. Pole Tomiga nädal aega rääkida saand ja nüüd siis ka niimoodi... Kirjutada ma ka ei viitsi, nii et teen veel viimase ürituse helistada. Seekordne kõne on kümmekorda parema kvaliteediga ja jääb mõistatuseks, kuidas wifi minu onni paremini levib, kui kontorisse!? Juurdlesin selle üle juba eelmine aasta ja tegelikult selle järgi valisin ka oma majakese Grotto. Mu Huaweil on vist mingi müstiliselt tugev antenn sest vahest ta püüab isegi teise saare wifit ja uhkete purjekate ja katamaraanide wifit, kui nad siin ligiduses pargivad. Vat siis odavat telefoni!
Vahepeal teen kõnele pausi ja lähen sehkendan veits loheosakonnas ringi, et mitte päris kasutuna näida. Siis tulen Tomiga edasi jutustama. Peale lõunat olen jälle busy for nothing, virvendan siin ja seal ja siis imbun salaja oma kambrisse Tomiga jutustama.
Õhtuks olen ennast nii läbi higistanud sest tuult pole ja üsna palav on. Et mitte päris ilmaasjata dushi alla minna, siis otsustan veidi snorgeldada. Poolel teel nabib mind kinni MJ, kes mu maski nähes küsib, kas ma tulen ka öö snorgeldusele. Einoh miks mitte! Esimest korda mul öösel snorgeldada ja olen päris põnevil! Saan Nerilt veekindla lambi, tõmban veidi neopreeni selga ja nii umbes 17:45 me vette lähme. Mina ja Tim ujume riifile, teised lähevad kajakkidega. Näeme igasugu põnevaid tegelasi, kes päeval ennast väga ei näita. Suured lobsterid kõnnivad julgelt igalpool ringi (päeval nad istuvad ainult kusagil pragudes), squirrel fishid on oma laterna silmadega aktiivsed ja kõige veidramad on toad fishid, kes krooksumisega tähelepanu äratavad. Näeme veel üht beebi kaheksajalga, üliilusat kalmaari ja paari puhver kala.
Kõige naljakamad on tegelikult kõik päevased tegelased, kes külili põhjas magavad. Üks parrotfish tudubki täitsa lapiti, silmad kinni ja õnnis naeratus näol. No küll on armas, tahaks täitsa teki peale talle tõmmata.
Õhtul kiire sööming ja siis magama.

Pildil: minu terassi elanik