Hommikul ärkan üles ärevus hinges ja tuba palmilehe pahna täis. See saab tähendada ainult üht. Torm!! Hommikusöögile minnes näen kooldunud palmipuid ja meie peagiidi Mjd tuulemõõtjaga rannal ringi siblimas. 35mph ütleb ta. See teeb siis umbkaudu 14-15m/s. Mõtlen endamisi, et see nagu ei olegi väga hull. Eestis samade numbritega sõitsid poisid alles 12 ruudustega. Bossule see idee väga ei meeldi, et ma enda 9 Rpmiga lähen ning pakub oma 7mest. Kuna ma kohalikke olusid veel väga hästi ei tunne siis võtan pakkumise vastu. Kotist vaatab mulle vastu täiesti tutikas Switchblade. Lohe üleslaskmine läheb hästi ja palmidesse ma kohe ei lendagi. Tuul on tugev aga mina olen tugevam. Lendan tund aega jutti. Mõne hüppega näen teispoole saart. Natuke kõvema tuulega lendaks võibolla isegi üle.
Vahepeal teen kosutava lõuna ja siis lähen lendan edasi. Pärastlõunaks oli aga tuul päris palju kukkunud ja pidin kõvasti pingutama, et üle saare piiluda. Terve päeva jooksul keegi teine peale minu vette tulla ei julenudki
Õhtul kookos, praad ja vaarikapirukas. Ning paar sõna juttu saare ülesehitajate Edi ja Cullyga. Cully ongi boss.