Hommikul tuul möllab. Kuna keegi endiselt lohetunde ei taha (meil on ainult vanurid sees) siis siseneb päeva programmi hoopis 10:00 Triina loheshow ehk siis pean meie külalistele näitama, mis see lohesurf õieti on.
Rigan juba kell 9:00 oma 12m2 rpmi valmis ja lähen vette. Tuul on päris tugev ja kergelt käiks nagu ülegi. Teen rahvale show ära ja 11:00 tulen maha.
Peale lõunat saan Eloralt sõnumi, et pean veel ühe eksami tegema... Lootsin juba, et pääsen kergelt. Lepime kokku 16:30 ja enne seda hüppan tunnikeseks purjelauale. Lähen kergema vastupanu teed ja valin jälle algaja laua ja väikse purje. Pole ammu sõitnud, nii et vajab meenutmist see balanss.
Õhtune eksam on üliraske ja venib pikale. Üheltmaalt peangi katkestama sest muidu poisid saavad vihaseks, et ma jälle logelen kusagil. Võtan eksami koju kaasa, et vahepauside ajal natuke lahendada.
Õhtul üheksa paiku kirjutan voodis blogi ja tunnen, kuidas voodi väriseb. Mõtlen, et äkki keegi teeb nalja ja raputab mu onni. Sukeldujate divemaster Tyrone on viimasel ajal kahtlase väärtusega nalju teinud, et tuleb mulle öösel külla. Olen kergelt hirmul. Järgmine värin on juba tugevam, nii et majake lausa naksuma hakkab. Nüüd saab mul süda täis ja hüppan uksest välja, et naljamehi tabada. Väljas pole aga keskit. 10min pärast aga tambib mu uksele meie tripleader Luis ja käseb mul kohe välja tulla ja päästevest selga panna ning kõrgemale liikuda. Belize sai just tsunami hoiatuse. Hondurase ligidal oli 7,8 palline maavärin ja arvatav hiidlaine peaks meieni jõudma poole tunni pärast. Korraks haarab mind paanika ja mõlemad jalad kisuvad krampi. Tunnen end nagu kits, kes ehmatamise peale pikali kukub.
Kuigi süda puperdab edasi saan end siiski liikvele ja ühinen teistega sukeldujate osakonnas teisel korrusel. Kõik on ärevil ja keegi ei tea mida oodata. Jim (Off the wall boss) istub netis ja ootab uuendusi. Tema naine Kendra ripub telefoni otsas ja suhtleb erinevate teadmameestega. Meie boss Cully vahib kail merd. Mul hakkab päästevestiga palav ja poetan selle vaikselt mujale. Õigepea lööb mulle pähe, et võiks oma tableti ja telefoni ka hiidlainest säästa. Lippangi oma onni ja lisaks tehnikale haaran igaksjuhuks kaasa ka passi. See teeb teistele palju nalja, et ma passi võtsin. Aga mis selles siis nii imelikku on!?!
Üheltmaalt tormab Cully meie juurde ja ütleb, et vesi kukub. Okou see pole hea märk. Lippan ka ise vaatama aga väga hull see seisukord ei ole.
Peale tunnikest ootamist, ei ole tsunamist kippu ega kõppu. Tegelikult oli maavärin üsna kaugel ja ka üsna sügaval 21 jalga. Ennustatav laine kõrgus 1m.
Longin oma passiga koju tagasi. Öö möödub rahulikult!

Pildil: Triina loheshow