Kuna tuuleolud on nii nagu nad on, siis võib vist kokkuvõtte teha aastast.

Seda hooaega jääb meenutama üks - ei puhunud! Ja kui puhus, siis valest suunast. Kuigi eelmine hooaeg sõitsin ma veits üle 100 tunni ja sel aastal julgelt üle 160, siis seda aint sellepärast, et pmst iga kord kui on puhunud, olen ma ka sõitnud. Eelmine aasta sai vähe rahulikumalt olla ja ei pidanud koguaeg kuhugi minema ja otsima ja ootama, et äkki saab. Või siis ei saa. Sel aastal oli valdav enamus idakaarte tuuled ja see oli ka paras peavalu ning alati tuli seda tuult tikutulega taga ajada. Mingi osa oli ka 16 ruudusel Vegasel ja 140 customil, et mõni päev nägu naerul sõita ikkagi sai.

On saanud siiski palju juurde õppida, kuid eelkõige jääb kripeldama see, mis tegemata on jäänud. Pisut, vbl kohati liialtki, sai end tagasi hoitud. Ilmselt on ka asi selles, et siis kui sõita sai, tuli seda nautida, mitte hakata oma närve uute asjade ja kukkumiste peale kulutama. Vbl on ka alateadvuses veel eelmise sügise põlvetokk meeles püsinud. Aga ehk ongi parem, on järgmiseks hooajaks motivatsioon suurem ning rahuliku ja fun'iga läbi sõidetud aasta heaks vundamendiks.

Ustavalt teeninud Max on aga teist korda see hooaeg ribadeks, samas ma tean tänu talle, mida järgmiseks aastaks hankida, mis on mulle lohe juures oluline ja mis mitte. Cabrinha Customi ost kevade hakul on osutunud parimaks ostuks üldse, raske on ette kujutada paremat lauda.

Hooaega päris maha ei kannaks, kuna kui sai 3.aprill hooaega alustatud, siis võiks sama ekstreemsetes oludes ka lõpetada, kui vaid 10 ruudusele tuult tekiks. Ja muidugi - kus lumi on?