Laupäeva hommikul viskasime naisega telgi, magamiskotid ja kitarri autosse ning trippisime Nõvale. Tuult tegelikult ei lubanud üldse, aga kuna autos oli ruumi üle, siis ladusin igaksjuhuks surfikama ka peale. Nõva rand säras oma tuntud headuses - ilus ilm, vähe inimesi, kena loodus ja meri. Natuke oli isegi hea meel, et täielik tuulevaikus oli. Nii sai rahulikult liival lebotada, kitarri mängida ja naisega õlut/siidrit libistada. Elu on ikka ilus...

Minu nägemuses tegelikult surfari elu selline peakski olema. Siin Eestis surfates on kogu aeg mingi kiire peal, nii kui natuke kuskil puhub, peab kohe peale lendama, muidu jääd ilma. Mitu korda olen töö pooleli jätnud ja otse randa tuisanud. Selles mõttes õige, et igat võimalust peab kasutama, kuid vahel tahaks seda surfamist veidi chillimalt võtta. Surfi väärtused ei ole ainult 10m/s puhuv tuul ja üle vee kihutav lohe. Oluline on ikkagi kogu kompott: surf, rand, sõbrad, lõke mere ääres, kitarr, rumm jne jne. Kõike seda väga tihti korraga ei saa, aga enivei, mereääres tünga saada on mitu korda lahedam, kui toas tapeedimustrit uurida.

ok, aitab filosoofiast. Pühapäeva hommikul telgis ärgates kuulsini kuidas tuul ajas väljas tühja õlle purgi ümber. See oli hea märk ja tegi tuju veel paremaks. Peale lõunat hakkaski korralikult puhuma. Pumpasin inimtühjal rannal lohe täis ja läks sõiduks. See oli selline rahulikult hängimise tuul. Sain mõned suuremad hüpped ja maandumisel tegin jälle kuulsat lauakaotamis trikki. Seda juhtub mul liiga tihti, super attacki talla alla järgmine kord. Pean ennast kordama ja veelkord rõhutama kui paradiis on Nõva rand. Kiiresti läheb sügavaks, ilus turvaline ja liiva niipalju kui silma ulatub. Sain 2 tundi sõita, kuid minu jaoks oli see tõeliselt kvaliteet surf. Tuul polnud väga tugev, kuid kõik muu klappis 100%



surfis 2 tundiNõva