mingi aeg tagasi, äkki oli esmasp?! igatahes superluks oli, puhus täpselt minu 11sele combatile nii et ei pidanud aerutama ja üle ka ei käinud. vesi oli flätilaadne ka. UH ja pimedasse, tuleb küll, saaks natuke veel vees sõita, siis äkki areneks veel. 5/3ga täpselt paras. ja krt kui hea see lohe ikka on, kui tuul õige on.

olen vahepeal sõitmas käinud, aga poel olnud mahti kirjutada. tuult on lõpuks olnud kõvasti, ehk siis olen pidanud sõitma väikse ja mitte enda lohega. SL-C nagu nad tänapäeval kutsuvad neid c tüüpi briidlitega lohesid ja 8 ruutu. tuult võis mõlemal korral olla 12-18 ma arvan. üle ei käinud, pigem viimati püünsis pidi kaevama. harjutmatu on sõita üle tüki aja väikse lohega ja veel hübriidiga. olen see aasta oma c'ga nii ära harjunud, et kuidagi ei taha enam seda hübriidile omast rahutust, kohati ebatäpset poomi ja jõuetust. aga eks asi on maitses.

sai laup käidud, parim sess sel aastal tallinnas - päike paistis, tuul puhus ja vesi oli sile. igale kivile sain pihta aint. 5/3ga oli palav isegi. kella võidaks 2 tundi tagasi keerata, saaks õhtuti kauem sõita.

Eile oli järjekordselt üks surfipäev, mis oleks võinud olemata olla. Kodus mõtlesin, et vaba päev ja saab sõita, jess ja et kas laulasmaa või kakumäe, aga kuna tünga saamiseks väga kaugele ei taha minna, siis otsustasin et kakumägi. Õnneks-kahjuks jäi stroom teepeale, vaatasin korra randa, üks 16sega kangutas, kell oli vähe ka, tõstab. Kokku vist 2-3 tundi siis aerutasin seal maailma kõige auklikuma tuulega. Katariinal puhub ka paremini no. Lisaks oli surfialas mingid hobustega sõitjad ja koertega jalutajad, kuid õnneks mitte surfareid, nemad panid kõik ujumisalas väikeste lasteni ja tagasi. Korra mõtlesin et äkki ma olen asjast valesti aru saanud ja alad segamini ajanud, aga ei. Tulin tulema, aga kuna kell oli pool 5 alles, mõtlesin et vaatan igaks petteks kakule ka, seal kaldalt piiludes oli olukord sama mõttetu. Kuna päike säras, läksin veel siis püünsi ka. Krt, oleks kohe pidanud sinna minema, seal puhus oluliselt mõnusamalt ja ühtlasemalt, kuigi vähe aga miski pool tundi sõitu tuli ära, pigem aerutamine kui sõit aga 10 korda parem kui stroomis. Ühesõnaga pmst kolmekordne tüng kust sai mõned triibud välja pressitud.
Siin tallinnas on surfamine on ikka üks stressirohke ala, aint oota ja nilli tuult ja siis kui tuleb, sõidad tipptunni ajal tund aega ja oled kuskil liivapasases rannas mitmekümne lohetaja vahel ja ikka on halb. Võibolla on mind ära hellitanud võrtsjärv ja haapsalu ja pole korralikult tükk aega jälle sõita saanud, aga no andke andeks.

Eelmine nädal hakkas puhkus ja nagu tellitult - puhus nädala aega jutti ja iga päev kuni pühapäeva õhtuni koos päikesepaistega ning sai iga päev sõitmas käidud. Lõpus hakkasin juba valima, millal kohale lähen ja kaua sõidan. Lohedeks oli 11, 9, 7, ja 6 ning pigem väiksemad kui suuremad. Sai käidud hobulaiul ja niisama eeslaht igatepidi läbi triibutatud. Ühel tuli päeva jooksul GPSi järgi 57 km kokku. Eks see ole see aasta esimene kord kui saab nii sõita, et vaikselt hakkab tunnetus tekkima aga kuna enamus ajast pidi väikeste ja mitte enda lohedega sõitma, siis vabakavasse uut ei ole lisandunud, kõrgete loopide jaoks oleks rohkem kindlust vaja, samas mida väiksem ja jõulisem lohe, seda ägedam on loope visata.

Tunnetuse ja kindluse osas on ikka väga palju puudujääke, eriti jahedaks teeb see, et lohe lendas 3 korda mu küljest minema, eri päevadel, eri lohedega. Hakkab see aasta juba tavaks saama, ehk on see mingi vihje, et pole minu ala. Ühel korral läks leash puruks, ühel korral tuli lihtsalt leashi karabiin lahti (ei tea mis valemiga) jne. Üks kõige halvemaid tundeid lohega tokki pannes, kui tunned et käib nõks ja kõik jääb hästi kergeks, siis tead kindlalt et on pekkis

Kuna Paralepas oli palju tuult, oli seal ka palju rahvast, eks see tingis ka suure friiraidimise. Päris kakumägi õnneks veel polnud.

Kui tööpäev lõpetatud ja kakumäele jõutud, oli pilt kirju, lohesid vees ca 25+ ja rannas oli ka mingi 10+ lohet. Algus oli paljulubav, tuult oli piisavalt ja tundus, et nagu on ruumi ka. Sai siis vette mindud ja siis viskas närv mustaks: 1. ei ole võimalik peale saada, kuna kõik "PRO-d" sõidavad ja hüppavad seal samas kalda all. Ootasin tükk aega, ennem kui sain üldse laua alla pandud. 2. Mõtlesin, et sõidan kiirelt vasakule minema sealt kaldaalusest hullumajast, kuid esimese väljasõitmisega merepoole, oli minu ees üks lohetaja, kes ei vaadanud ringi üldse, et mis seal toimub ja pohhuilt keeras oma lohe ümber ja mulle täpselt vastu. õnneks kuna olen sõitnud üle 5 aasta ja kogemust jagub, vaatasin kiirelt üle parema õla ning sealt tuli järgmine lohetaja, suht minu sabas, hea et samamoodi ei keeranud pohhuilt ringi. Õnneks sain oma lohe sealt 2 sõitja vahelt läbi vangerdatud ja siis sain sealt maha-peale tulemise alast kiirelt minema.  Sõitsin siis seal vasakus nurgas, kus oli täiesti sile vesi, polnud koolitajad-õppijaid ja ainult 2 lohetajat veel peale minu. Seega sain seal rahulikult sõita ilma probleemideta.

Ma nagu ei saa aru, et kas seal kalda ees peab hüppama ja enda  ning teiste elu ohtu seadma ?  Ma ei tea, kas see  pehmeltöeldes "JAMA" on kivi koolitajate kapsaaeda või mitte.  Kõigile tuntud FanSurfi koolitajad ei taha või ei suuda midagi teha, et meil seal rannas oleks kõigil hea ja mõnus sõita. Siit minu üleskutse, kallis Koolitaja, kui sa oled rannas ja märkad et keegi hüppab, teeb trikke seal teiste vahel, ehk lähed ütled talle ja loodetavasti saab ka aru, et see ei ole päris okei nii teha, sest seal tema vahel ei pruugi olla kogenuid sõitjaid ja tihti peale on õnnetus kiire tulema.

Mis on saanud sellest, et kui hüppad, siis jälgi, et keegi ei ole sinu ees, taga või allatuult tulemas-minemas? Lisaks allatuult peaks olema 50+ meetrit vähemalt tühja maad, kui trikk peaks halvasti minema.

Ma arvan, et enda ja teiste eludega riskides ei ole mõtet seal ees karata ja teistele näidata, et OOO vaadake ma oskan seda ja toda. Kallis sõitja, kui sa tahad teistele näidata, mida sa oskad, siis selle jaoks on võistlused. Sa ei ole teistest sõitjates nii palju parem, et võtta seda riski endale.

PS! Kui sa sõidad ja tahad hakata ringi keerama ja näed, et sinu taga on ka keegi, siis vaata tema poole ning tõsta käsi ülesse ja tee sellega paar ringi, et tagumine saaks aru, et sa tahad hakata ringi keerama. Kindlasti ka veenduda selles, et tagumine sõitja nägi sind ja sellest aru sai.  Kusjuures eile näitasin seda ringikeeramist ühele naisterahvale, kes minu taga sõitis ja sai koheselt aru, mida ma tegema hakkan, sõitis natukene edasi ja seejärel tegi tema kõigepealt halsi vahetuse ja sain mina ka ohutult halsi vahetuse tehtud, kohe läks tuju heaks

Maha tulemisest võib veel pika romaani kirjutada. 

Ühesõnaga kaassõitjad, palun arvestage ka teistega ja tehke endast olenevalt teistel ka sõitmine mõnusaks.

Need, kes eile seal peale tulemise alal sõitsid-hüppasid, nendest tegi üks kena neiu ka pilte, neid saab minu käest

Kohutav. Täiesti kohutav.

Laupäev ja pühapäev siis sai esimest korda see aasta sõita Vasikaholmis ja krdi mõnus on, täitsa poogen, et suht puhanguline ja kivine ja linde täis, ikka meeldis. Päike säras ja flätt on ikka flätt - peegelsile noh. Ja kui tead kus lükkab puhangu ülesseja seal tõmbad loopi, siis saab ikka päris korralikke lende. Laup sõitsime kokku vist ca 5-6 tundi, kogu lahe läbi, korra käisin paralepas ka ja õnnistasin uue reili sisse.

Pühapäeval läksime alguses Paradiisi, seal juhtus siuke huvitav nähtus, et rigasime ja järsku tuli hull müra, umbes nagu keegi oleks kiirkaatri seljataga tööle pannud ja mõtleme, et mis see on, vaatasime u 10 m kaugusel keeristorm mööda rannaäärt. Nagu reaalselt keerles ja heli oli kõrvulukustav, suht napilt läks mööda. Keeristorm tõmbas pilvedest ka juti alla, niiet tükk aega oli näha kust läks. Aga peale seda tuul pööras nii maakaks ära, et polnud seal mõtet rabeleda ja tulime holmi hoopis.