ninaaanuses

Nu kak, vsjo normalna bõl!

Nagu ikka töörahva rõõmuks tuul puhus, essana rannas lindudele eluvaimu sissepuhumas. Pakkusime kaaskannatajatele oma linde taltsutada, esimene - õigemine teine, sest mina olin pervõi - sai 12 ruuduse Envy'ga lainetesse kupatatud.

Ja nii ta läks, kõik linnud olid pidevalt lennus. Kõige rohkem positiivsust jagus NRG'le, eks tuuleolud soosisid ka seda. Kokkuvõtvalt, palju rõõmsaid nägusi rannas.

Ise sain ka päeva lõpuks varbad märjaks -10,5 Envy ja LFX kaablikas.

Pildid: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.616711335024291.1073741827.113783261983770&type=1&l=5a1339b74e

Suund oli täna 235 kraadi, 9-12 m/sek Pakri EMHI mõõtja järgi. Õhku 10 ringis ja vesi oli päris soe rannas.

Kolm autot oli parklas, kahe peremehed pakkisid purjeid kokku.
Hmm, jalutasin randa ja üks kutt oli just kama valmis saanud, et vette minna.
Aitasin tal lohe lendu ja nägin, et kümme ja pool ruutu töötas twin-tipiga kenasti.

Mis siis muud, kui hüppasin kalipso sisse ja panin oma asjad valmis.
8-ne Envy selga ja Vunts vurradi kaenlas rannapoole.

Vahepeal ilmus veel üks mees randa, kes asus oma suurt lohet pumpama, peagi sain oma kotka tema käsivarrelt mureta õhku juhitud. Tuulesuund oli täpselt piki pangaäärt sisse, ei tulnud üle panga ega pagitanud eriti selletõttu. Väiksed augukesed olid, kuid lohe vedas üldjoontes terve sessiooni mõnusasti.

Lainet oli nii vähe, kui Väänas vist olla saab sõidutuulega, umbes täpselt samale ajale näitas prognoos 1,5m ehk tänast maksimumi kaugele ulgumerele.

Sõitsin alguses ülevalpool rannas, kõik toimis ehk sain vaevata tagasi - täpselt paras kama.
Seilasin allatuult ja testisin mõningaid järsemaid tagasipöördeid tublidel minirullidel, lisasin ka aegajalt mõne downluubi kavva. Chill oli ja tõdesin, et väga parajate oludega on ka väga lõbus sõita. Saab asju teha julgemalt mõeldes tavapärast mugavusläve tublisti kõrgemaks.

Proovisin natuke Vuntsiga tõkkeid hüpata - päris taltsalt tulid üle, maha ei visanud ühtegi katset.
Sai kenasti sooja ka. Ahjaa, ühel äkilisel tagasipöördel õnnestus lohele alla sõita, proovisin luupi, kuid oli hilja ja kukkus teine lainetesse sulps. Ujusin hoolega järgi ja sain paarikümne sekundi pärast uuesti lendama. Vees oli ok sulistada, tundus, et oluliselt soojem oli väljas ja suvisem tundus õhk, kui oli eile Kakumäel.

Kolm lohet, mis liikusid ja paar purilaudurit, kes liikusid ka, kuid rannas kama peakohal tagasi stardipaika. Pidin samuti allpool jõesuuet välja kobima, sest tuul vajus ära ja kaheksasest ei jätkunud, et tagasi kõrgemale venitada.

Kaldal olid härrad kaameratega vastas, aitasid lohe alla.
Hiljem nägin, et autost tõsteti välja surfilauad
Loodan, et nad said paar triipu ikka vedada, sest kukkus korralikult ära see tuulepoiss.

Tänane esimene surfitarkus: "Enne, kui kalipso jalga tõmbad, võta soe aluspesu suure varba vahele."

Õhku oli 9 kraadi ja ka vette oli kosmosest energiat juurde kiirganud, külm oli ikkagi ja mustsõstramaiguline Riia palsam määris natukene kere seestpoolt soojemaks.

Alustuseks lohe 12 Envy ja laud Element pikkusega 136, millel peal saapad. Peaaegu tuttav tunne oli, aga mitte päris. Vett oli basseinis vähe ja suund oli pea otse sisse - vasakule sai millegipärast ikkagi hõlpsamalt liikuda kui paremale. Lohet oli liiga palju ja lauda veidi vähe ca peale poolt tundi sõitmist, kui tuul kiiremini ida poole kappama hakkas.

Hiljem, peale tunnist jalalt jalale hüplemist rannas, tegin veel ühe sessioon 9 ruuduse Envyga ja ustava sõbra Vuntsiga. Tänud Helen lohelaenu eest!

Surfitarkus number kaks: "Kui kahtled, kas tuult piisavalt suurele lohele on, siis võta ikkagi väiksem lohe vähemalt autosse kaasa."

Kokkuvõttes oli natuke soojem kui esimesel sessioonil, sest kukkusin kohe alguses laualt maha pläraki külma vette ja sain käed-jalad-pea märjaks. Seega teine surfitarkus siia otsa: "Kevadel kuku kohe vette." Sukeldumissussid ei nakka hästi Vuntsi seljal ja nad läksid ka vett täis.

Surfile järgnes grill kodus jahedal ning päikesevaesel terrassil, aga kohale ilmus ja südameid soojendas üllatuskülaline Taist.

Sajas kord läheneb, pean midagi toredat tähistamiseks ette võtma sel puhul - mõne lainekolli pealt alla sadama vms ...

Viies hooaeg algas täna kena ja selge ilma ning sinise taevaga.
Õhusooja oli tervelt 6-7 kraadi ringis ja vees olid mõlemad kraadid sooja kohal - nii, et elu on vesi jälle või vastupidi!?

Naljakas on see, et käik oli täiesti plaaniväline. Ma teadsin, et lõunast oli korralikult puhunud vähemalt eilse päeva jagu ja hommikul raadiost räägiti, et rannikul puhub täna kõva edela ja läänetuul - kuni 15 meetrit sekundis.

Istusin kodus raali taga ja sobrasin mõtteis sõiduvarustuses. Püüdsin meenutada, kus asuvad ujukad, soe pesu, kalipso, müts ja kindad. Määrasin suurema vaevata kõikide asjade asukohad.

Lappasin läbi brauseri bookmarkides kükitava tuulekataloogi lingid ja imestasin, et Vääna kaamera on talv läbi täiesti normaalselt toiminud ja näitab mulle nüüd sulaselgeid valgeid vahuseid laineid. Pakri näitas puhast läänekat 12+ m/sek.

Kaalusin hoolikalt mõttes läbi oma tervisliku seisundi ja hetkel kasutada oleva füüsilise vormi. Tuletasin meelde vee ja õhu temperatuuri kokkuarvutamise valemi, mida kevadel peab teadma. Üritasin kokkuarvutatud tulemusele mitte mõelda, see õnnestus. Hindasin vigastuste ohtu (terve hooaeg ju ees). Ei midagi. Hakkas üha enam kripeldama, et tuleb ära käia - pole mõtet vastu punnida või põhjendada. Kui minek, siis minek - loodus kutsub.

Kevadeti tundub asi tõsine. Vette peab minema täie teadlikkusega, et seal kaua vastu ei pea, kui midagi juhtub. Seega igasugune risk on välistatud ja rannast kaugemale kui paarsada meetrit ei ole vaja üldse tikkuda. Sõidukamraade, kellega koos merele minna, otsisin skaibist. Üks peaaegu oli tulemas. Arvasin, et küllap keegi ikka sellise ilmaga rannas on ja ei jõudnud ära imestada, et terve punt tuttavaid nägusid olidki umbes samal ajal kohale jõudnud. Kaukaaslane, Kumm ja Liht. 

Ütlesin kambale parklas tere ja tirisin lumelauasõiduks mõeldud sooja pesu selga. Kalipso sikutasin sellele peale. Kitsas oli. Rannas oil muidugi mõnusalt jahe aga samavõrra rahulikum kui soojavaene. 6 lohet ja 3 purjelauda lugesin kokku.

Sussid jalga, müts pähe. Panin veidi sääre ja randme ümber teipi, et vett päris sisse ei lahmaks sussidesse-kinnastesse. Tegin seda väga ettevaatlikult kartes vereringet sulgeda. Teip toimis, tuleb teinekordki nõnda teha kui vesi külm on.

Korra käisin liivaluite otsas rannas tuult nuusutamas. Ei haisenud. Rahulik kaheksase ilm. Kaheksane oligi kaasas, muud polnud. 

Surfilaud Vunts oli talv läbi sauna eesruumis seisnud, viskasin ta veepiirile ootama kuniks lohet sättisin. Suts külm oli liine külge panna, käed kangestusid. Kõik olid juba merele saanud, aitasin kolm lohet üles, sest jõudsin viimasena parklast randa. 

Plats meestest puhas, aga minu lohe täis ja liinid küljes. Juurdetulijaid polnud näha. Koristasin liinide vahelt kaikad ja oksad ja muu mudru ära, mis nööridesse kinni jääb tavaliselt ja tirisin liinid pingule. Lohe keeras usinalt serva üles ja tõusis hellalt taevasse. Kena . Eriti ei pagitanudki.

Vuntsil oli ka juba kange tahtmine vurr vesiseks saada.
Lendasime mõnusalt valge vahu vahele ja tõmbasime koostöö käima - mõlemal meil olid omad lemmikteemad. Vunts krabas valget vahtu kõhu alla ja mina tegin rullidest üle hüpates end kergeks, maandumistel pehmeks, sest Vuntsi selgroog pole enam esimeses nooruses, kahju oleks seda murda. Vorm oli hea, pidasin tunnikese vastu päris intentsiivset sõitu.

Olin randa paraja skepsisega tulnud ja kohapeal toimuv ületas tegelikult kõik ootused. Tegutsesin automaatselt ja rahulikult, vägagi kainelt. Härra Liht võttis lonksu rummi autopagassis istudes enne vetteminekut, mulle ta ei pakkunud, kade. Lainekesi oli, sooritasin pöördeid, sõitsin lainetega kaasa, keerasin vastutulijatel harjad tagurpidi. Paar kukkumist tuli ka, aga tunne oli, nagu poleks kuus kuud puhkust olnudki. Sügisel õpitu on seega korralikult kinnistunud. Lõbus sessioon oli.

Mis puutub veel oludesse, siis puhus edela-lääne vahelt. Ei pagitanud ja üsna ühtlane tõmme. Sai vahepeal mõlemal halsil lainel sõita - ehk siis ideaalilähedane suund mulle. Vahepeal sain pea rannaga risti välja sõita - eks natukene väänas sinna-tänna suunaga, aga see ei seganud.

Külm oli ainult otsmikul, kuhu tuul mütsi alla presis. Vette sattusin iga 10 mintsa tagant korra või paar. Vasaku jala varbaküüs valutas, kuna sussid on endiselt väiksed, juba viies hooaeg Puhusin aegajalt sooja õhku suust puristades mütsi sisse, lõua alt kaela soojendama - hingeldama ikka võttis see sõit.

Ülimõnus oli kokkuvõttes, lainet max meetrikese jagu. Vahepeal sai laineharjal kõõludes kõrgemaltki alla põhja vaadata, ehk tuli siis 1,22 meetrit lainet ära - veetase oli üllatavalt kõrge kevade kohta (9cm alla normi), sügisel on bassein ikka ääreni täis ja tundub, et kõik kordades võimsam.

Täna jälle puhub, aga sõiduürbad veel märjad ja olud rahulikumad - ootab siis järgmist soojemat sessiooni.

Reedel veel arvasin, et liiga vara hooaega alustada, pigem oli see lohutus endale, sest kontoritöö tahtis tegemist.

Kodusesse e-kirja postkasti potsatas üleskutse Kumarilt "Lähme põldudele, vesi peal!". Vaatasin prognoosi järgi ning tõotas tulla palju lubav päev.

Prognoos oli täpne, pärast hommikusi toimetusi nagu kellavärk, paike pilve tagant väljas ning tuult täpselt parasjagu, et suund Keilasse seada.

Vaatasime Kumariga võimalikud spotid üle, otsustasime ühe kaugema põllu kasuks, mille servas poolakad elektreliine parandasid ehk siis kõige halvima juhul vast ei ole särtsu sees - aa mine tea mis masti mehed need poolakad on, üks näris põlluserval õllekõrvale maakive...

Kuna vetteminekul oli eksimusruumi vähe, otsustasime turvalisuse huvides kordamööda sõita. Esimesena läks Kumari - 12ruudune Envy vedas hästi ja näis et saabastega on ta sõbraks saanud, igaljuhul oli nägu naerul.

Tunni pärast oli siis minu kord. 6/5/4 kumm selga ja minek. Soe oli, kindaid ja sokke ei olnud vaja, aa eks põlluvesi ole soojem ka. Vahepeal oli tuul suunda muutnud ning tugevust tõstnud ja pagide ajal oli teekotikese tunne. Sellest hoolimata oli väga mõnus - peegelsile vesi, piisavalt ruumi, sügavust ühtlaselt üle põlve, kuid mitte üle mõistuse - koht meenutas Hvide Sande fläti spotti.

Kuna tingimused väga head, siis hüpete tegemise kiusatus oli väga suur, mis sest et vähem kui kuu tagasi, lohetamisel saadud vigastusest, kips maha võeti. Esimesed hüpped tulid kohe julged, kuna enesekindlus kasvas, otsustasin täispanusele mängida. Kiirus oli täpselt paras, tugevalt kant sisse ja minek - päris korralik lend tuli - kuulsin kuidas Kumari põlluservalt kaasaelas ja siis mõtlesin kuidas alla saan - pehmelt või valusalt, õnneks pehmelt ja nägu naerul.

Vot ei teagi, kas hüpped tulid nii kõrged kui ei kunagi varem sellest, et laukas oli mul kaabli LFX, muud polnud lihtsalt võtta, sest Element'i võttis Niko Egiptimaale kaasa. Kaablikas toimis igaljuhul üllaltavalt hästi...

Väga hea algus hooajale!

Winter Wake 2013 - on Baltikumi esimene rahvusvaheline Wake võistlus sisetingimustes. Kohal Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome parimad sõitjad. Suve "Trial version" külmal talvel

Pool aastat pole korralikult sõita saanud (doberman skijoring välja arvatud), mõtlesin veel, et mida ma teen, oskused on nii roostes aga lihasemälu on korras ja isegi midagi uut suutsin genereeririda (FS720 slaideril). Tulemuseks II koht (A)

Esikolmik, naised:
1. Kristiina Nyman (Soome)
2. Marianna Voznesenskaja (Eesti)
3. Santa Vevere (Läti)

Esikolmik, mehed:
1. Daniel Matsukevitš (Eesti)
2. Janis Siders (Läti)
3. Martin Bachmann (Eesti)

Ei saa mainimata jätta kui kõval tasemel oli üritus korraldatud: kõikide osavõtu riikide lippud, turva, toitlustus võistlejatele, suur banner sponsoritega autasustamisel, muss, kopteri lindistus, foto-video jäädvustus, Reporter, Kanal2, otse ülekanne meeste finaalist veebi ja viimasepeal atmosfäär! Suur kumardus korraldajale! Mõned pildid üritusest LF EST FB-lt: http://www.facebook.com/media/set/?set=a.587330831295675.141706.113783261983770

M.

Väike video meenutus eelmise aasta üritusest Haugastilist (Norra parim lumelohetamise platoo), kus oli au olla kutsutud Remi Meumi poolt! Väike seletus lohesurfimaailma uutele tulijatele, tegemist mitmekordse lume vabastiili maailmameistriga!