12.11 Selle aasta halvim Vääna, liigagi tugev tuul rikkus laine ja tuju ära. Oh seda tuult, laine parim sõber ja suurim vaenlane. 2 tundi puhast võitlemist stiihiaga. Sõitsin vana hea 6m2 Havoci'iga, Niko sõitis tuttika 6m2 Envyga. On ikka lohel ja lohel vahet, sest mõlemad sõitsime 6-stega, mina täiesti lahti lastud depower'iga ja Niko 1/3 oli peale tõmmatud ja kaalu vahe meil 30kg ja seda Niko kasuks
Sõidetavat lainet oli hirmus vähe, mingit kollid ja pikkaid liine pole või tulid aga mina olin neist kaugel. Kahesõnaga tugev pagitav tuult ei lasknud lainesõitu nautida! Uus laud see eest toimis hästi, kuid peaks rahulikumates oludes (ca 10-15ms tuulega) veel proovima, siis saab paremini aru, mis loom ta on Kõvasti sain pihta trapetsiga lauale, kuid laud jäi terveks

P.S. Ei tea kus selline komme meestel on, ilmselt suuruste hullustus aga kõik kippuvad ütlema mingeid müstilisi numbreid, ala "täna oli laine 4m"?! Merepeal vee kõrguste vahe ei ole laine suurus ja sõidetavat lainet mõõdetakse nii (seistes):
- põlvini 0.5m
- vööni 1m
- rinnani 1.5m
- üle pea 2m
Täna oli laine enamasti rinnani, e. 1.5m, kohati mõni koll 2-2.5m, mitte 3-4m! 3-4m laine on 10-12feet'ine Jaws laine mida tihti näeb piltidel. Lohega sõites esiteks kükkitad, teiseks ei ole püstises asendis aga kõrgust mõõdad ikka oma silmakõrguselt, eks?

M.

Sain oma sponsori varustust õigel ajal kätte, loodetavasti hommsene Vääna prognoos alt ei vea, temp lubatakse 8C+9C. Eriti tahaks uut bambuse-karboni surfikat proovida, sellel aastal samm suurem laud - 5'9 CJ Quad (nelja uimega), lohe suurused järgmiseks aastaks Envy 6m2 ja 8m2, mis peaks mind edasiliikuma vahemikus 8-18ms. Mega tänud LF-ile mind toetamast ja e. homme Väänas näeb!

M.

24.10 Eesti surfari vanasõna ütleb, et hea surf algab kui vee ja õhu t'C summad on >20C. 8+11=19 on juba tunda, sõita oli soe, kuid mitte palav, edasipidi läheb hullemaks ja ilmselt vette enam ei kibele. Prognoos oli sekundi peale täpne, 15.00 oli veel suur laine ja 15 min hiljem keeras tuul ära ja läks segaseks. Jah, lainesurf teeb kapriisseks, hing tahab siledat lainet
Peab ütlema, et paddle surf on soojem kui tormiga lohesurf Keha liigub rohkem ja kui tuul ei puhu, siis hakkab isegi palav
Midagi surfari hingele pikkadel sügisõhtudel, hommsest algab "Mavericks - lainet püüdmas" Eesti kinodes, tundub et minek on lausa kohustuslik: http://www.forumcinemas.ee/Event/299321/?genre=1042 
Esilinastuse piletid käes  TRAILER

M. 

Selline looduse film kukkus välja ühest tavalisest Vääna surfipäevast

M.

NB! Täpselt sellised liinid olid täna Väänas!

Tänane prognoos alt ei vedanud, rull suur ja puhas. Tuttikas 8'0 lainelaual tugev vaha lõhn, väljas 12'C. Väljasaamisega line-up'i endiselt jama, raiskasin oma energia paddle'amisele ja ühtegi lainet ei saanud. Lihtsalt hakkasin nutma
Niko näitas ära kust paremini välja saab koos jõevooluga ja minu vigu ja sain kohe esemesel lainel püsti, yahooo!!! Lõpuks sain 2 vääga pikka sõitu kuni kaldani välja. Jube väsitav, need paddle lihased on täiesti atrofeerunud lohetamisega
Uus kalipso puhas sõidurõõm, soe, soe ja veelkord palav, vana 6mm suss on saatanast kui jalad on püsivalt vees, varbad ära külmunud. Uus PsychoFreak 5.5mm suss 37 jalale on teel koos "Jack the Ripper" kinnastega.
Mõnus väsimus kõigis kehaosades, nüüd magama minek!

M.

Sajast õige pisut jääb puudu.

Sõidan Andreasega randa, kobime üle silla, tilla lilla ja vaatame, et seitsmeseid aetakse hoolega kurjaks.
Mina haaran 7 ruuduse Envy järele ja Andz tuleviku kaheksase - ta ju papuhull ja vaja rohkem pauerit, kuigi ta kaalult kergem kui mina. Andreas pumpab lohed täis, mina sätin liinid külge, vendlus missugune.

Puhub täiesti side-shore tuul. Marianna ja Niko ilmuvad randa kotid seljas just siis, kui meie merele suundume. 

Müran isuga välja, teravad lained purjetavad kiirelt vastu. Hüppan osavalt neist üle ja triibutan edasi tagasi sealsamas jõesuudme all. Parajad lainekesed, et saab veel vaevata ja palju allatuult vajumata üle. Naudin olukorda, sest võimeid on just nende väikeste kuraditega edukalt hakkamasaamiseks hooajaga tublisti juurde kogunenud. Väljasõidu variante on mitmeid, surudes otse peale, natuke allatuult, tuimalt vahust läbi või sooritades hirmsa hüppe nii, et põlved lõua all.

Kaugemal on puhas väike laineliin, mis kalda poole liigub. Teen paar tagasipööret, mõnnamõnna. Ei pagitagi hullult, seitsmene veab probleemideta, täpselt paras on kõik.

Jäle mõnus on ikka.

Mõni aeg hiljem vaatan ringi, kuidas lainesõitjad merd kasutavad. Kes triibutab edasi-tagasi ranna ja mere vahel (nagu minagi). Kes sõidab ringiratast, ehk laseb allatuult ja krüssab siis pikalt taga merel väljas hoolega ülestuult.

Sõidan samuti alla randa külla, sest enamus valget vahtu lükkab end jõudsamalt sinnasuunas. Allatuult täpselt piki lainet hullates käib natuke lohe ülegi, kiirus läheb suts suureks, aga mõtlen, et sellega tuleb harjuda. Tõmban pisut jõudu lohest välja.

Punnitan laineil korralikult tagasipöördeid teha. Varvaste peal üles rannapoole sõites keeran enamasti piisavalt suure laine peal tagasi ka. Seitsmene on mõnus sõidulohe. Aga tuule ja laine nurk on taaskord midagi täiesti iselaadselt. Side-shore suuna puhul kipub lainelt alla sõites ja kandadel pööret tehes kohe tagasi üle laine tirima. Puhub ju ka, ega siis niisama. Jõuan ikka laineharjal ennast tagasi varvastele pöörata, aga mõnikord sõidab lohe alles sel ajal üle laine mere poole, kui mina juba lainest alla teises suunas laskun. Päris mitu korda on täna nõnda ja püüan oluliselt varem parema käega poomist sikutada, sest pöörded laual on üsna agressiivsed ja kiired nagu on ka sügisese sooja veega üksteist taga ajavad lainepojad.

Sõidan nüüd eemal merel risti rannaga välja. Mõni suur laine tuleb lausa küljelt sisse nagu ristmikul mõni rekka pressib võimuga ette. Täiesti jabur nurk ju härra laine, oled ikka kaine? Tuul keerutab ja lükkab veemasse täiesti erinevalt ja seda vaid 1,5 km pikkusel liinil. Igal pool on üsna isevärki loksumine. Siin seal on harjad, mis eriti sügavamas vees mingitel hetkedel pooleteise meetri kõrgusteks järskudeks tippudeks tõusevad ja hoogu saades edasi tormavad. Lasen neil sutsu liugu ja fantaseerin edasisest sama järsust jätkuvast seinast kuskil okeanilainel ... unistada ju on lubatud.

Sügisene surf on mõnus.

Kallas paistab kaugelt merelt kirju ja avanev pilt on puhas nauding. Silmailu ja vaatenurk, millest enamus kodanikud kaldal vaid praegu und võivad näha. Et nii üldse mõelda jõuan, võtan aja ja tähelepanu tegevuselt korraks vähemaks. Mul on aega, mul on oskusi, et lihtsalt hetke laiemalt nautida. Ma tunnen, et olen õnnelik planeedi asukas. Olen siin ja praegu selles kohas tegelemas endale meeldivaga, nautimas keskkonda ja aktiivset mõnupakkuvat manööverdamist. Haisid pole, külm ka eriti mitte, kuid see ei häiri mind üldse. Adun ka, et käsil on ilmselt hooaja viimane sessioon. Hallikas-rohelise vee toonid, päike kiiresti liikuvate pilvede vahelt aegajalt silitamas. Tuul, vee ja valge lainevahuga kontrastsed kivid, laine taamal järjepanu lahkelt oma energiat laotamas kividele ja sügisvärvides rannale ...

.. sõidan üleval rannas risti välja, täna viimast korda. Otsin sobivat lainet, millelt teha hooaja lõppu märkiv tagasipööre ranna poole. Mõni vastutulija on liiga väike, mõni pole piisavalt ilus, aga sealt ta lõpuks tulebki, sobiv tegelane. Mõtlen, et selle ma võtan ja juhin lohe pöördesse ise viivitamatult järgnedes. Sõidan otse üles laineharja poole ja keeran enne sellele jõudmist jõuliselt tagasi. See on mõnus tunne, sest sel hetkel on kõik korraga mingis ühtses rütmis, koosluses ja liikumises. Lohe pöörab, laine suundub ranna poole ja tõstab mind üles, laud pöörab, pea ka koos mõtteraginaga otsides uut suunda, märke, mida lugeda, et otsustada, mida järgmiseks liigutuseks lihastel teha käskida. Või tuleb see kõik automaatselt ja ülikiirelt lihtsalt taustal, umbes nagu autoroolis telefoniga rääkimisel, kui möödunud paarist kilomeetrist mitte midagi ei mäleta, aga ometi pole kraavi sõitnud ja protsessid taustal on märkamatult töötanud, oma ülesannetega neid teadvustamata hakkama saanud. Üks mõte korraga, rohkem ei suuda me teadlikult protsessida ega tegelikult ka neid detailselt hiljem analüüsida.

Läbin kiirelt, nüüd juba varbakandil, hetk tagasi võetud sõidutrajektoori märkiva valge vahu, sätin end otse siledale murdepunktile ja libistan väiksest tekkivast seinast esimesele jalale raskust vajutades mõnuga alla. See on väärt hetk ja laineke, lühike aga tubli, täidab minu soovid ja rahuldab vajadused.

Selleks korraks ongi kõik.

Olen piisavalt kõrgel, et otse jõesuu ees allatuult sõites rahulikult randuda. Hüppan laualt ja jalad puudutavadki liivast põhja. Laine lükkab hellalt mind kaldale ja tõmbab oma abistavad käed seejärel tagasi suure vee rüppe.

Andreas püüab lohe enne, kui see ühele sõidust uimasele sellile pähe kukub.
Kümne minutiga on asjad koos ning astume üle silla, seejärel juba metsa all, kus laupäevaõhtut on värskes õhus lõkete, grilltossu, veini ja õlle saatel tähistama tulnud mitmed päris suured seltskonnad.

Jagame omavahel Andziga vahetuid muljeid ja sinine surfibuss võtab seejärel suuna parklast maantee poole. Istun märja kalipsoga roolis, müts peas ja rätik tagumiku all, kehas mõnus rammestus. Nendin, et oli vinge käik ja kui homme ilma on, siis tuleb veel minna. Nüüd tean, et see jäi viimaseks sõiduks Väänas 2012 sügisel.

Kevadeni armas kodurand!

P.S. ! Täpselt sellise Fanatic McKee 8'0 paksukese tõi meiele jõuluvana täna koju

07.10 ... Pilt mis avanes ülevalt pangalt pani suu naerma. Kohal mõned lohed paar purjed, 1 SUP'i mees, ja 3 lainelaudurit. Sain rannast veel ühe 9'0 longboardi (tänud Arnele), kalipsod selga, pool pakki vaha 9'0 lauale ja vette minek. Gvido proovis oma 6'6 lauaga surfata, kuid loobus ja sõitis 9'6 lauaga, mis tegelikuses osutus SUP lauaks. Välja ujumine line-up'i oli ikka kangelastegu. Alles teisel sessioonil saime jagu kuidas vaevata välja saab. Vees tundus laine ikka hoopis teissugune kui lohega sõites, ei ole ookeani laine aga siiski suht võimas ja pesumasin on korralik. Umbes pooled korrad sain peale aga minu balanssi tunne annab veel soovida Emotsioonid olid laes, ei uskunud alguses, et nii hea lainesurfi saab Eestis olla! 1t lainesurfi on hea lõpp hooajale!

Järgmisel aastal olen endiselt truu Envy-le, mis tõestas ennast parimaks loheks kõigeks - park, freeride, wakestyle, surf ning on ja jääb ilmselt meie tiimi lemmikuks ning paarimeheks 5'9 bambusest surfikas. Kniiks minu toetajatele Liquid Force ja Pärnu Wakepargile ja ka kogu meie surfi-kaabli-lohe tiimile

M.

Parim hooaja lõpp, mida oleks võinud ette kujutada. 1 nädal Hispaanias bikinides, rohkesti mereandi, 31'C õhu ja 29C vee temperatuuriga. 3 päeva puhus nagu föönist, sai nii koolitada kui ka flattil trikkitada. Tagasi tulles 9'C, vihm ja udu

Mida hing veel tahta võib? Muidugi head lainesurfi... ja nii et soe oleks ka. Mul on alati hirmus külm, sel suvel oli ainus päev Väänas kus mul 5/3mm-ga soe oli Kimasime Riia uuele kummi ülikonnale järgi. Oleme eelnevalt kuulnud, et Oneill pidi olema nagu Burton lumelaua maailmas. Nii ta ka oli: premium värk - kumm istub nagu valatud, paneele vähe, ülisoe ja värvivalikus ka MUST. Mulle üldse ei istu värvilised kalipsod Minu mudel ei pidanud vett kõvasti imama ja kuivama üliruttu (hüdrofoobilise neopreeniga)

06.10 Real life. Mõnus prognoos laupäevaks, päike, samad säravad näod surfilaua meeste näod ja tuju laes! Ja 5/3-ga oli palav sõita, nii et soojendussärki panek oli vale otsus Kumm vett sisse ei lasknud ka wipeoutitel, ära võtmisel seest kohati kuiv ja hilisõhtuks juba seest väljast enam-vähem kuiv!

Pühapäeva prognoos oli edel, e. puhub üle panga ja juba auklik lainetsoonis. Ei tea miks me niikaua selle surfilaua rendiga mõtlesime aga pühapäeva hommikuks oli meil 9'0 longboard Surfhouse'ist autokatusel (tänud Indrekule). Pilt mis avanev ülevalt pangalt pani suu naerma!

To be continued...